/nginx/o/2009/03/11/146821t1h29b3.jpg)
Siberi kohal kuu aja eest juhtunud esimeses kosmosekokkupõrkes osalenud kahe satelliidi – venelaste sputniku Kosmos-2251 ja ameeriklaste tehiskaaslase Iridium 33 – tükid hakkavad kukkuma Maa peale, ent need ei tohiks ekspertide sõnul kujutada inimestele mingit ohtu.
Maa lähiümbrust teraselt jälgiva USA strateegiliste vägede juhatuse teatel pole need fragmendid ilmselt suuremad kui sentimeeter ning nad põlevad atmosfääris ära, vahendas kosmoseilmale keskendunud sait
.
Sõjaväevaatlejate andmetel siseneb esimene osake sputnikust Kosmos-2251 indeksiga 1993-036PX atmosfääri juba neljapäeval, 12. märtsil. Edasi tuleb oodata aga üle kahe nädala, sest osake 1993-036KW siseneb atmosfääri 28. märtsil ja osake 1993-036MC veel paar päeva hiljem, 30. märtsil.
Vene peaaegu tonnise massiga mahakantud sõjaväesputnik Kosmos-2251 on ligi kaks korda suurem kui sellega kokku põrganud USA sidesatelliit Iridium 33 ning sellest tekkis senistel andmetel ka üle kahe korra enam rususid.
Eelmise nädala lõpu seisuga oli kataloogi kantud 355 venelaste ja 159 ameeriklaste tehiskaaslase fragmenti, teab vastava orbiidikaardi ette valmistanud Daniel Deak.
Tema sõnul on esimese tükid ka palju laiemale alale paiskunud ning paiknevad kõrgustel 198 ja 1689 kilomeetri vahel, samas kui teise tükid jäävad kõrgusele 582 ja 1262 kilomeetri vahel.
Keegi ei oska seletada, miks selline erinevus on tekkinud, sest keegi ei tea ka täpselt, kuidas kaks keerulist aparaati kokku põrkasid. Kosmos-2251 oli aga sisesurve all ning võis ka vigastuse korral plahvatada.
NASA kinnitab samas, et ehkki võimalik oht rahvusvahelisele kosmosejaamale ja ka täna plaani kohaselt algavale uuele Discovery missioonile STS-119 on tõusnud, jääb see siiski üsna minimaalseks võrdluses ülejäänud ohtudega.