Eesti edetabelit juhib soomlane

Illustratsioon: Pm

Teadlaste tsiteeritavuse üle maailmas peavad arvet mitmed andmebaasid, neist üks laiapõhjalisemaid ja mõjukamaid, omamoodi teadlaste piibel on Thomson Reuters ISI Web of Knowledge.

Seitseteist Eesti ülikoolide teadlast mahub omas vallas ühe protsendi maailmas enim tsiteeritavate hulka. Neist kõige rohkem on viidatud kognitiivse neuroteaduse professori Risto Näätäneni ja taimefüsioloogia professori Ülo Niinemetsa töödele.

«Tsiteeritavus on väga oluline, sest mis kasu on hiilgavatest mõtetest, kui keegi neid ei märka,» ütles enam kui kümme aastat Eesti teadlaste tsiteeritavust maailmas analüüsinud Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik, kes mahub ka ise omas valdkonnas enim tsiteeritavate teadlaste hulka. Tsiteeritavus näitab Alliku sõnul piltlikult öeldes, kas publikuks on üksikud kuulajad või terve staadionikontserdi jagu inimesi.

«Kui kohe üldse ei viidata, siis julmalt öeldes on see artikkel makulatuur,» lisas molekulaarbioloogias ja geneetikas maailma enim tsiteeritavate teadlaste hulka kuuluv Eesti Teaduste Akadeemia president Richard Villems.

Üle 24 000 viite
Teadlaste tsiteeritavuse üle maailmas peavad arvet mitmed andmebaasid, neist üks laiapõhjalisemaid ja mõjukamaid, omamoodi teadlaste piibel on Thomson Reuters ISI Web of Knowledge.

Just selle infopanga andmeil on maailmas enim tsiteeritud Eesti teadlane Risto Näätänen, kellele aastatel 2001– 2011 viidati teaduses 4117 korral ning keda kogu karjääri jooksul on tsiteeritud enam kui 24 000 korral.

Jüri Alliku sõnul pole põhjust kahelda, kuivõrd saab Näätäneni pidada Eesti teadlaseks. «Ta on ligi viis aastat Eestis professorina töötanud. Kuidas ta siis Eesti teadlane pole?» küsis Allik.

Tartu Ülikooli kognitiivse neuroteaduse professor Risto Näätänen ei pane pahaks, et eestlased teda omaks peavad. Vastupidi, Näätänenil on hea meel, sest ta tunneb end ka ise viimastel aastatel rohkem Eesti kui Soome teadlasena.

73-aastase Näätäneni karjääri aluseks on olnud tema 1978. aastast pärinev mittekokkulangevuse negatiivsuse (mismatch negativity) nimeline leid, mida teadlane on eri valdkondades rakendanud. Mittekokkulangevuse negatiivsus on üks aju reflekse, mis võimaldab Näätäneni sõnul muu hulgas ette näha vaimsete võimete langust vanemas eas ning hinnata inimese koomast väljumise
tõenäosust.

«Tal on olnud õnne, et ta tegi nii olulise avastuse, ning loomulikult on ta olnud väga töökas ja järjepidev,» lausus Jüri Allik. Just Allik kutsus 1990ndatest peale eestlastega koostööd teinud Näätäneni viis aastat tagasi Eestisse tööle, kui viimane vaatamata heale vaimsele ja füüsilisele vormile (teadlane jooksis sel ajal veel Helsingi maratoni) oli Soomes seaduse tõttu sunnitud 68-aastaselt professoriameti maha panema.

Töö ja maailm
Tsiteeringute koguarvult on Näätäneni järel aastatel 2001– 2011 viidatud kõige enam Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professorile Ülo Niinemetsale. Muu hulgas on Niinemets püstitanud koos kolleegidega hüpoteesi, et CO2 taseme tõustes globaalselt muutuvas kliimas suureneb igihaljaste taimede konkurentsieelis heitleheliste taimede ees, kuna igihaljastel taimedel on CO2 sissepääs lehte paksema rakuseina tõttu raskendatud.

«Tööd tuleb palju teha, ega siin muud ei olegi. Öeldakse, et alati tuleb teha rohkem, kui teised teevad,» lausus Ülo Niinemets. «Ja eks ma olen maailmas ka palju ringi rännanud. Ma ei saa ennast pidada täiesti Eesti süsteemi kasvandikuks, poole doktoritööst tegin Saksamaal,» rääkis Niinemets, kes on oma teadlaskarjääri jooksul kirjutanud artikleid 400 autoriga 40 riigist. Aastatel 2001–2011 tsiteeriti Niinemetsa 3457 korral.

Niinemetsa järel kolmandal kohal 3076 viitamisega aastatel 2001–2011 on evolutsioonigeneetik Toomas Kivisild, kes praegu töötab Cambridge`i Ülikoolis.

Muu hulgas on Kivisild osalenud koos mitmete Eesti teadlastega rahvusvahelises uurimisrühmas, kes kirjeldab, kuidas inimesed kauges minevikus Aafrikast välja rändasid ja muud maailmajaod asustasid ning kuidas nad seejuures omakorda suurteks rühmadeks jagunesid ja mõnikord uuesti segunesid.

Siiski tuleb teadlasi tsiteeritavuse põhjal järjestades arvestada, et õigem on neid võrrelda oma valdkonna sees, mitte teadusharude üleselt, kuna avaldamiskiirus ja tsiteeritavuse kogumine erinevad valdkonniti. Näiteks arvutiteaduses pääseb maailma ühe protsendi enim tsiteeritavate teadlaste hulka 185 viitega, füüsikas aga on vaja teadlasel parimate hulka pääsemiseks koguda vähemalt 2313 viidet.

See ei tähenda, et arvutiteadlased oleksid füüsikutest kehvemad, vaid viitab valdkondade erinevusele. Füüsikas on üsna tavaline, et ühel artiklil on mitukümmend või koguni mitusada autorit, mis teeb viidete kogumise lihtsamaks. Mõnes teises valdkonnas, eriti humanitaaraladel võib aga edukas teadlane kirjutada artiklite asemel rohkem monograafiaid.

Eesti maailma paremikus
Kui võrrelda riike selle järgi, kui palju on keskmiselt nende riikide teadlaste avaldatud artikleid tsiteeritud, paikneb Eesti 9,46 viitega artikli kohta maailmas 30. kohal Singapuri järel ja Portugali ees.

Tsiteeritavuse esikolmiku moodustavad Šveits, USA ja Taani.«Selles, kui palju kirjutatakse artikleid, mida tsiteeritakse, on Eesti teadusel maailmas erakordselt hästi läinud,» märkis Jüri Allik.

Valdkonniti eristuvad maailmas kõige enam positiivselt Eesti taime- ja loomateadlased, kes on ühe artikli kohta viiteid kogunud 23,7 protsenti enam maailma keskmisest selles valdkonnas. «Taimeteadus on Eestis olnud traditsiooniliselt tugev ala, sel on olnud aastakümneid aega kujuneda ja küpseda tugevate eestvedajate najal,» selgitas Ülo Niinemets.

Kõige rohkem, 62,2 protsenti, jääb Eesti aga maailma keskmisele alla majandusteadustes. Muretsemiseks pole Tartu Ülikooli majandusteaduskonna makroökonoomia professori Raul Eametsa sõnul siiski põhjust. «Me oleme saanud majanduses ideoloogiavaba teadusega tegeleda umbes 20 aastat, enamiku distsipliinide taga on aga mitukümmend aastat avaldamiskogemust ja ideoloogiavaba teadust. Siit ka see vahe,» lausus ta.

Uue põlvkonna pealetulekuga on avaldamiste arv ja tsiteeritavus majandusteadustes iga aastaga siiski kasvanud. «Järgmise viie aastaga parandame veel kindlasti oma positsiooni
maailmas,» lisas Raul Eamets.

Nagu tippsport
Teaduses tippu jõudmist võrdlesid omas vallas maailma enim tsiteeritavate teadlaste hulka kuuluvad Jüri Allik, Risto Näätänen, Richard Villems ja Ülo Niinemets tippspordiga. «Teadus on tippsport. Sa võid lõdvaks lasta ja mõne aasta vana rasva peal edasi minna, aga et tipus püsida, pead sa kogu aeg aktiivselt teadustööd tegema ja publitseerima,» lausus Jüri Allik.

Professor Risto Näätänen, kes loeb Tartu Ülikoolis doktorantidele ka ainet «Kuidas saada ja jääda tippteadlaseks», ütles, et edu aluseks on tohutu töö, kirjandusse süüvimine ideede ärgitamiseks ning julgus pakkuda välja enneolematuid mõttearendusi.

«Minu mittekokkulangevuse negatiivsuse (mismatch negativity) leid ei huvitanud esimesel viiel aastal mitte kedagi, alles hiljem märgati seda tõsisemalt, » meenutas Risto Näätänen.
«Tippteadlasel peab olema julgust teha asju teisiti ja ta peab uskuma oma ideedesse, isegi kui keegi teine alguses neisse ei usu,» lisas ta.