/nginx/o/2012/07/09/1207792t1h5884.jpg)
Saadjärve kaldal Äksis avas uksed Jääaja Keskus, unikaalses keskkonnahariduskeskuses saab igaüks ise uurida, kuidas jää on Eestit mõjutanud minevikus, kuidas mõjutab praegu, ja jääb mõjutama ka tulevikus.
Äksis avas uksed Jääaja Keskus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes seda enam mäletab, millist häält tegi tegelikult sulav, varisev ja purunev mitusada meetrit paks mandrijää, aga hiigelsuur looduslik buldooser ei lahkunud Eesti alalt vaikselt, ehkki mandrijää on vorminud suurema osa Eesti maastikust, teame me selle tegevusest vähe, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Kvaternaarigeoloog, Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm ütles, et selleks, et tänapäeva protsesse ja tulevikku paremini mõista, tuleks tunda ajalugu, kas kliima või geoloogia ajalugu. «See muuseum kindlasti aitab kaasa selleks, et aru saada, mis tingimustest me tulime ja oma arenguga oleme jõudnud sinna, kus me parajasti oleme, kuidas on meie pinnavormid ja maavarad tekkinud.»
Jääaja keskuse üks uhkemaid objekte on mammutikuju, mis on globaliseerumise musternäide: koos on Tartu Ülikool, Krasnojarski krai ja India – Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumis oleva mammutikolba põhjal valmis skelett, mis kaeti Indiast pärit hobusejõhviga.