Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/06/14/1167650t1h858d.jpg)
Nüüd on teada meie kahe lähema sugulasliigi täpne geenijärjestus, nimelt avaldas ajakiri Nature bonobo ehk kääbusšimpansi genoomi. Uurimistööd juhtis Eesti juurtega teadlane Svante Pääbo Saksamaalt Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist.
Inimene eraldus šimpansi ja bonobo ühisest esivanemast umbes neli ja pool miljonit aastat tagasi, šimpansid ja bonobod eraldusid teineteisest umbes miljoni aasta eest ning ei ole teada, milline kolme liigi ühine esivanem täpselt välja nägi, ammugi mitte, kuidas oli korraldatud tema karjaelu, aga juba võib aimata, kui arvukas see esiliik oli, vahendas ERR Uudised Vikerraadio Teadusuudiseid.
Pääbo hindab genoomide põhjal, et neid loomi elas ühekorraga umbes 45 000 isendit.
Geenid näitavad ka seda, et pärast šimpansite ja bonobote lahknemist neil geenivahetust ehk taassegunemist enam üldse ei toimunud, see lõppes väga järsult.