/nginx/o/2023/12/21/15794004t1hf9ca.jpg)
Aasta 2024 hakkab läbi saama ning aeg on aasta jooksul toimunule tagasi vaadata ka teaduse vallas. Et teada saada, millised olid kõige huvitavamad teadustööd, mis 2024. aastal valmis sai tehtud, palusin Eesti suurematel ülikoolidel ise oma tegemistest kokkuvõte teha ja välja tuua viis äramärkimist väärivat tööd ja paari lausega kirjeldada, miks on see töö tähelepanuväärne. Seda tõdesid kõik, et ülesanne on keeruline, kuna aastas valmis kordades rohkem teadustöid, kui järgnev loetelu ära katab. Aga siin see siis on.
Tartu Ülikool
Õhusaaste tekitab suurtes tööstuskeskustes lund ja vähendab pilvede hulka.
Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor Velle Tolli eestvedamisel võttis töörühm ajakirjas Science ilmunud töös ette aastatel 2000–2021 satelliitidega Terra ja GOES tehtud fotod. Tuhandete satelliidipiltide analüüsides märgati visuaalselt mitmed juhud, kus inimtekkeline õhusaaste tekitas pilvedesse augud. Uuringu peamise järeldusena toimivad õhusaasteosakesed jäätekke tuumadena, mis põhjustavad pilvede lumestumist.
/nginx/o/2024/12/30/16570489t1hc3bd.jpg)
Meditsiiniteadustes tähelepanu pälvinud uuringud põhinevad mõlemad Eesti koroonaandmestikul.
TÜ arvutiteaduste instituudi terviseinformaatika kaasprofessor Raivo Kolde ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi epidemioloogia professor Anneli Uusküla eestvedamisel valmisid kaks uuringut: COVID-19 vaktsiinide roll tüsistuste ennetamisel ning COVID-19 vaktsiinide tõhusus pikaajaliste sümptomite ennetamisel. Mõlemal juhul näitasid tulemused selgelt, et vaktsineerimine vähendas uuritavate sündmuste esinemist.
Sotsiaalteadlased arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste ja arengupsühholoogia teadur Jaan Tulviste uurisid, kuidas laste, emade ja isade ekraaniaeg nädalavahetustel on seotud laste keeleoskustega. Tulemused näitasid, et laste suurem ekraaniaeg oli seotud kehvema sõnavara ja grammatikaoskusega.
/nginx/o/2024/12/30/16570497t1h73be.png)
Seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse andis akadeemiline filosoofiaajakiri Studia Philosophica Estonica välja avalikkusele mõeldud erinumbri «Arutelud Vene-Ukraina sõjast». Ingliskeelse filosoofilise kogumiku autorid on üleilmselt tuntud ja tunnustatud autorid, kelle teadusliku taustaga kaasahaaravad esseed pakuvad mõtteainet ja uusi lähenemisnurki nii teadlaskonnale kui ka laiemale avalikkusele.
Tallinna Tehnikaülikool
Mammutite väljasuremist ei pruukinud põhjustada kliimamuutused
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi teadlased koos rahvusvahelise töögrupiga tegid uusi avastusi Siberi mammutite elu kohta viimase jääaja maksimumi ajal, mida on peetud üheks külmemaks perioodiks Maa lähiajaloos.
/nginx/o/2024/12/30/16570512t1h0dde.jpg)
Selgus, et kliima soojenes ajavahemikus 28 000–22 000 aastat tagasi ning Lääne-Siberi kaguosas ei olnudki elutingimused nii karmid. Nii said mammutid seal elada tingimustes, mis ei erinenud oluliselt nende Euroopa sugulaste elupaikadest samal ajal.
Eesti teadlased kui uudse kaevandusstrateegia teenäitajad maailmas
Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste Eesti fosforiitide haruldaste muldmetallide uurimine andis ühe esimestest ülevaadetest sellist tüüpi maardlate tekkimisest! Peamiselt uuriti Toolse maardlat, mille käigus tehti puursüdamike läbilõigete element- ja mineraalkoostise analüüse eesmärgiga ehitada üldine maagi mudel. Eesti maardlate uurimine avas uusi perspektiive kriitiliste materjalide ressurssides Euroopas ja aluse edasisteks uuringuteks.
Uudne veealune kaamerasüsteem toob kalaseires kaasa revolutsiooni
Eesotsas keskkonnaseire tehnoloogiate keskuse teaduri Gert Tomingaga loodi reaalajas töötav veealune kaamerasüsteem ExoFish, mis kasutab kalade liikumise ja liigilise mitmekesisuse automaatseks tuvastamiseks tehisintellekti.
/nginx/o/2024/12/30/16570524t1hc043.jpg)
Toming ja tema meeskond loodavad, et ExoFishi tehnoloogia leiab järgmise kümnendi jooksul laialdast kasutust ning aitab riikidel täita keskkonnaalaseid eesmärke ja kaitsta mageveekogude elurikkust.
Vesinikku saab toota vanadest pakenditest ja tuulikulabadest.
TalTechi Virumaa kolledži teadlased said Patendiametilt kasuliku mudeli tunnistuse uudsele pürolüüsimeetodile, mis võimaldab vesinikku toota nt vanadest pakenditest ja tuulikulabadest.
/nginx/o/2024/12/30/16570527t1hfef4.jpg)
Tavaliselt jõuab see kraam pärast eluea lõppu prügimäele, kus need võtavad palju ruumi ning tekitavad pikaajalisi keskkonnariske. Tuulikute labad jäävad keskkonda mõjutama sajanditeks!
Meetod hõlmab kahte kuumutamise ja lähteaine lagunemise etappi, mis muudavad protsessi erinevate jäätmeliikide töötlemisel efektiivseks.
Jäätmevaba tööstus on võimalik!
TalTechis arendatakse uudset CO2 kogumise tehnoloogiat, mille eesmärk on muuta seni lihtsalt jäätmetena ladustatav biomass ja põlevkivituhk väärtuslikuks lähteaineks. Projekti õnnestumisel võib loota, et mitmetes tööstusharudes ei jää enam praeguses mahus reostavaid või keskkonda mõjutavaid jäätmekuhilaid.
Uued võimalused Alzheimeri ja Parkinsoni tõve raviks
TalTechi teadlane Annela Avarlaid uurib aju enhanseralasid ehk DNA «võimendajaid» – tema teadustöö aitab mõista, kuidas need «vaikivad» DNA osad mõjutavad geene ja võivad pakkuda uusi võimalusi Alzheimeri ja Parkinsoni tõve raviks. Kuigi esimene enhanserala avastati juba 1980. aastatel, algas nende laiem uurimine 10-15 aastat tagasi. Näiteks võib üks geenivõimendi mõjutada mitut erinevat geeni, mõju võib toimuda väga spetsiifilistes rakkudes ja väga kindlal ajahetkel. Tänu geeniteaduse arengule teame aga geenivõimenditest ja üleüldiselt meie kehas toimuvatest molekulaarsetest protsessidest iga päevaga üha enam. Kokkuvõtvalt aitavad saadud tulemused aju toimimist paremini mõista, kuid see ei ole veel kindlasti kõik – BDNF on seotud paljude haigustega ning vajab veel palju uurimist.
Eesti Maaülikool
21. augustil sündis Luunja tallis Eesti esimene katseklaasis loodud ja embrüona kandjamärasse siirdatud hobusevarss Endex
/nginx/o/2024/12/30/16570925t1h107b.jpg)
Üks peamisi põhjusi katseklaasivarssade loomiseks on see, et tippspordis olevaid märasid ei tiinestata nende sportlaskarjääri tõttu. Teiseks põhjuseks on tipptäkkude sperma hind – laboritingimustes on ühe spermakõrrega võimalik toota sadu embrüoid ning anda parimaid geenikombinatsioone paljudele järglastele.
Euroopa suurte rändlindude hukkumisel on valdav roll inimtekkelistel teguritel
161 teadlast Euroopa riikidest, sh ka neli Eesti Maaülikooli ornitoloogi (Paweł Mirski, Ivar Ojaste, Urmas Sellis ja Ülo Väli) avaldasid tänavu maikuus suure uuringu, mis näitas, et inimtegevuse suurenev mõju seab lindude rändele uusi tõkkeid ja põhjustab lindude hukkumist, seda nii maakasutuse muutuste kui ka taristu arendamise kaudu.
Kliima soojenedes sagenevad lõhilaste vohandilise neeruhaiguse puhangud
Tänavu maikuus kaitses Eesti Maaülikoolis oma doktoritöö «Lõhe-neerueosliku (Tetracapsuloides bryosalmonae) levikumustrid, peremeesliikide sisene ja vaheline esinemis- ja haigusdünaamika lõhilastel» Magnus Lauringson. Uuringute põhjal selgus, et lõhe-neerueoslik on laialt levinud nii Eesti põhjaranniku kui Põhja-Norra ranniku jõgedes, kusjuures parasiidiga jõed olid suvel märgatavalt soojemad jõgedest, kus neerueoslikku ei esinenud.
Mida pehmem kliima, seda enam kimbutab Eesti mesilasi Ameerika haudemädanik
/nginx/o/2024/12/30/16570714t1he730.jpg)
Eesti Maaülikooli doktorandi Sigmar Naudi eestvedamisel ja Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu tellimusel viidi läbi laiapõhjaline mesilasperede sõeluuring selgitamaks, kui palju AHM spoore on talve jooksul tarulangetisse kogunenud. Kuigi praegu ei ole selge, kui suur spooride hulk võiks põhjustada mesilaspere hilisema haigestumise, oleks taoline profülaktiline seire oluline, et mesinikud saaksid paremini haiguspuhangute teket vältida.
Kasutusest välja jäänud maadele rajatud või tekkinud lehtpuumetsad on olulised kliimamuutuste leevendajad
Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli nooremprofessori Reimo Lutteri teadustöö keskendub süsiniku-, lämmastiku- ja veeringe uurimisele erinevates majandatavates metsaökosüsteemides, eesmärgiga kujundada kliimamuutustele vastupidavad ja mitmekesised metsad. Pikaajalised uuringud näitavad, et esimese põlvkonna lehtpuumetsad on olulised kliimamuutuste leevendajad tänu intensiivsele süsiniku sidumisele ning suurendavad elurikkust maastikul.
Paberitööstuse jääkmuda kui lahendus fossiilse toorme asendamiseks
/nginx/o/2024/12/30/16570567t1h3382.jpg)
Professor Timo Kikase juhtimisel on Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate õppetoolis kaitstud kaks teisese biotoorme väärindamistehnoloogiate välja arendamisega seotud patenti. Termokeemiliste ja biotehnoloogiliste meetodite sidumisega on saavutatud unikaalseid tulemusi, mis võimaldavad toota madala kvaliteediga biomassist kõrgväärtuslikke tooteid. Tänu sellele saab vähendada fossiilse toorme kasutamist.
Tallinna Ülikool
Kuidas digihumanitaaria aitab kultuuriandmete abil uut teadmist luua?
Aprillis leidis Tallinn Ülikoolis aset esimene Eesti humanitaarteaduste konverents «Tulevikuhumanitaaria», mille korraldamist vedas eest TLÜ kultuuriajaloo professor, akadeemik Marek Tamm. Konverentsi esmakordne toimumine oli mitmetpidi oluline.
/nginx/o/2024/12/30/16570718t1h058c.jpg)
Kuidas toetada keskonnateadlikke ja kestlikke valikud?
Euroopa Horisondi ERA chair rahastusmeede otsustas toetada 2,5 miljoni euroga erialasid lõimavat keskkonnahariduse projekti «SustainERA». Projekti eesmärk on uurida, eestlaste jätkusuutlikke valikute tagamaid.
Kuidas luua inimkeskseid lähenemisi suhtluses masinatega?
Tallinna Ülikoolis tegutsevalt inimese-arvuti integratsiooni töörühmalt ilmus värske artikkel, kus kaardistatakse inimese-arvuti vahelise suhtluse usaldusmudelit. Tallinna Ülikooli teadlaste Sónia Sousa ja David Ribeiro Lamas eestvedamisel ilmunud artiklis kirjutatakse lahti, kuidas inimesekesne usalduslik raamistik aitaks tehisintellekti lahenduse pakkujatel, disaineritel ja teistel seotud asjaosalistel lihtsate juhiste põhjal luua kasutajate jaoks usalduslikke lahendusi.
Miks töökohal õppe lõimimine formaalharidusse on oluline?
Tallinna Ülikooli haridusteadlastel on käimas projekt «Formaalhariduse ja töökohal õppe lõimimise teadusuuringute edendamine», mis on juba toonud huvitavaid uurimistulemusi. Projekti juhtumiuuringud keskenduvad töökohal õppimisele ja terviklikku õppimiskäsitlust, sh ainete lõimitud õpet ja loovad aluse elukutse valikuks läbi päris kogemuse mida pakub töö.
/nginx/o/2024/12/30/16570723t1h65de.jpg)
Kuidas vetikate sisladuvad polüsahhariidid saavad mõjutada toiduaine- ja meditsiinitööstust?
Biopolümeeride keemia professori Rando Tuvikese uurimisrühm on 2024. aastal avaldanud rea uurimusi sulfaaditud polüsahhariidide kohta nii puna- kui ka pruunvetikates. Selgub, et sulfaaditud polüsahhariidid on äärmiselt laia biotoimega: neil on verehüübimis-, trombi-, vähi-, viiruse-, bakterivastased, immuunsüsteemi reguleerivad omadused lisaks muule.