/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/22/16433808t1ha989.jpg)
TalTechi teadlased koostöös välispartneritega arendavad uudset CO2 kogumise tehnoloogiat, mille eesmärk on muuta seni lihtsalt jäätmetena ladustatav biomass ja põlevkivituhk väärtuslikuks lähteaineks.
Eesti teadlased leidsid lahenduse: kas jäätmetele hakatakse nüüd tormi jooksma? (3)
Projekti õnnestumisel võib loota, et mitmetes tööstusharudes ei jää enam praeguses mahus reostavaid või keskkonda mõjutavaid jäätmekuhilaid. Ühtlasi tähendaks see Eesti jaoks kiiremat liikumist kliimaneutraalsuse poole ning seda, et praeguste jäätmete peale hakatakse tulevikus piltlikult öeldes tormi jooksma.
TalTechi energiatehnoloogia instituudi kütuse ja õhuemissioonide analüüsi labori teadur Kadriann Tamm tõdeb, et eelnimetatud uuenduslik protsess võib märgatavalt vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, pakkudes samal ajal tõhusamat ja säästvamat viisi vesiniku ja muude väärtuslike kemikaalide tootmiseks.
Uuringu eesmärk on arendada tegelikult juba tuntud CLG protsessi, mis võimaldaks põlevkivi ja biomassi, sh puidujäätmete väärtuslikuks muutmisega rajada jäätmevaba keemia- ja ehitusmaterjalide tööstussektorit.
/nginx/o/2024/10/22/16433813t1hc702.jpg)
Projekti suurem eesmärk on Tamme sõnul toota keemiatööstusele gaasilisi tooteid (peamiselt vesinikugaas) ja tsemenditööstusele sobivaid tahkeid mineraalseid jääke, et tagada põlevkivi täielik ärakasutamine.
Mida kujutab endast CLG?
CLG (ingl Chemical Looping Gasification) on protsess, mille käigus kasutatakse hapnikukandjatena metallioksiide, et hõlbustada süsinikupõhiste materjalide, nagu põlevkivi, biomass või selle muud jäätmed, muundamist sünteesigaasiks ehk vesiniku, süsinikmonooksiidi ja süsinikdioksiidi seguks.
Erinevalt traditsioonilistest gaasistamismeetoditest, mis nõuavad otsest hapnikuvarustust, annab CLG gaasistamiseks vajalikku hapnikku metallioksiidide tsüklilise oksüdeerimise ja redutseerimise kaudu.
«See ei suurenda ainult protsessi tõhusust, vaid võimaldab ka süsiniku sidumist, muutes selle keskkonnasõbralikumaks alternatiiviks,» sõnab Tamm.
Tõstetakse uue põlvkonna teadlaste teadlikkust
Projekti põhieesmärk on suurendada ka järgmise põlvkonna teadlaste ja inseneride teadlikkust kohalike ressursside olulisusest ja näidata, kui suurt potentsiaali peidavad need säästva ja keskkonnasõbraliku tuleviku tarvis.
Kui süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine on eesmärk, mis nõuab kas CO2 kogumist või uute tehnoloogiate loomist, et muuta senist tootmisviisi, siis selle projekti uurimisteema keskendub just CLG protsessi uurimisele eesmärgiga toota põlevkivi- ja puidujäätmetest samal ajal nii vesinikku (H2) kui ka tsemendilisandit.
«Tehnoloogia rakendamine on oluline samm jätkusuutlikuma ringmajanduse suunas, kus nii tava- kui tööstusjäätmeid ei visata ära, vaid viimastele antakse lisandväärtus,» ütleb Tamm.
Oluline samm Eesti majanduses
Lisaks toetab projekt Tamme sõnul põlevkivi efektiivseks ja ressursisäästlikuks kasutamiseks ka erinevate valdkondade vahelist koostööd ning aitab tõsta Eesti ettevõtete innovatsiooni- ja konkurentsivõimekust.
Projekti «Põlevkivi väärindamine tooraineteks tööstustele» on kaasatud keemia, energeetika, materjalide ja ehitusvaldkonna teadlased ja eksperdid. CLG projekt kestab 2024. kuni 2028. aastani ning seda rahastab sihtasutus Eesti Teadusagentuur.