/nginx/o/2024/12/04/16524336t1h6813.jpg)
Astronoomid avastasid 70-sentimeetrise läbimõõduga asteroidi mõni tund enne, kui see Siberi kohal atmosfääris kahju tegemata võimsalt ära põles. Pole teada, kui palju asteroiditükke Maa peale kukkus. See sündmus on kokku üheteistkümnes kord ja tänavu neljas, kui teadlased on edukalt ennustanud asteroidi atmosfääri sisenemise enne selle toimumist, mis tõestab planeedi kaitsesüsteemide täpsuse tõusu.
Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) andis häirekella eile kell 9.27 GMT, hoiatades, et see kosmiline kivi valgustab Siberi põhjaosas taevast umbes kell 23.15 kohaliku aja järgi (16.15 GMT).
Enne sündmust ütles Belfasti Queen's University teadlane Alan Fitzsimmons, et selline objekt ei kujuta maapinnal olevatele inimestele mingit ohtu, kuid varajane hoiatus on positiivne märk sellest, et me suudame neid objekte enne nende Maale jõudmist avastada.
Igal aastal tabab Maad mitu sellise suurusega objekti ja teadlased suudavad neid järjest rohkem aina varem avastada. Esimene selline objekt avastati 2008. aastal, järgmine kuus aastat hiljem, kuid vaatlustempo on kiirenenud. Äsja nähtud asteroid C0WEPC5 on neljas etteprognoositud Maale kukkunud asteroid 2024. aastal.
Väikeste asteroidide puhul varajane hoiatamine annab astronoomidele võimaluse neid jälgida ja andmeid koguda või isegi püüda koguda allesjäänud väikseid fragmente. Fitzsimmons ütleb, et esimene selline prognoositud kokkupõrge 2008. aastal võimaldas väikeseid kivimitükke üles otsida, mis andsid olulisi teaduslikke andmeid. «Ilus oli see, et meteoriitide kirjeldus vastas täpselt sellele, mida teleskoobid enne kokkupõrget mõõtsid, näidates otsest seost selle vahel, mida me seal kosmoses nägime ja mida me hiljem maapinnal leidsime,» ütleb ta.
Kui suudame tuvastada suuremad ja ohtlikumad objektid, mis Maa poole liiguvad, võiks see pakkuda võimaluse neid kõrvale juhtida või vähemalt riskipiirkonnad evakueerida.
Nii NASA-l kui ka ESA-l on nüüd spetsiaalsed programmid asteroidide jälgimiseks ja tuvastamiseks, mis hõlmavad suurt võrgustikku spetsialiseerunud observatooriumidest, samuti amatöörastronoomidest, kes teevad mõõtmisi teadaolevate objektide asukohtade kohta, et nende orbiite paremini mõista ja nende liikumist ennustada.
See viimane asteroid avastati hoiatussüsteemi NASA ATLAS abil, millel on neli teleskoopi, mis töötavad üle maailma ja mille eesmärk on anda kuni nädalane hoiatus võimalikest kokkupõrgetest.
«See on teaduse võit ja kõikidele, kes juhtusid sellel õhtul Siberisse sattuma, on midagi, mis aitab igapäeva muredelt tähelepanu kõrvale juhtida, kuigi temperatuurid on kahtlemata üsna külmad,» ütleb Fitzsimmons.
/nginx/o/2024/12/04/16524340t1ha377.jpg)
Venemaal toimunud sündmustest on viimase aja üks tuntumaid umbes 10 000 tonni kaalunud Tšeljabinski asteroid, mis langes Maale 2013. aasta 15. veebruari hommikul kiirusel vähemalt 15 km/s. Arvatavalt 30–50 km kõrgusel toimunud plahvatuste koguvõimsuseks on hinnatud 500 kilotonni trotüülekvivalenti. Meteooriplahvatuse tagajärjel sai viga teadaolevalt 1491 inimest. Linnas kehtestati erakorraline seisukord.
Allikad: bbc.com ja newscientist.com
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)