Kaugete tähtede ümber intelligentse elu otsimisel jõuti kummalise vastuoluni

See on kunstniku ettekujutus võimalikust Dysoni sfäärist, mille on ehitanud arenenud 2. tüüpi tsivilisatsioon oma kodutähe ümber, et püüda selle energiat. Siiani pole veel leitud kindlaid jälgi selliste objektide kohta, kuid on välja valitud seitse kandidaati. Foto: Marc Ward / Stocktrek Images / Scanpix

Hiljuti kokku korjatud 500 miljoni keskmise infrapunaspektri kosmilise objekti andmete avaldamisega WISE'i kataloogis leidsid teadlased sealt eriti huvitavaid objekte, mida võiks pidada arenenud tsivilisatsioonide megastruktuurideks. Mitme miljoni potentsiaalselt elamiskõlbliku tähe andmete läbisõelumine on aga täis ohte valesid järeldusi teha, hoiatavad teadlased. Hiljuti leiti seitse võimaliku nn Dysoni sfääri sarnast ehitist ümber tähe, mis võiksid olla tulnuklikku päritolu, kuid kas ikka on?

Kui üliarenenud tsivilisatsioonid eksisteerivad, oleks nende leidmine üsna lihtne. Tõeliselt domineeriks võimas tulnukate rass juba universumis jumalatega sarnasel moel, luues tähe- või galaktikasuuruseid insenerisaavutusi. Selle asemel, et analüüsida eksoplaneetide spektrit või otsida nõrku raadiosignaale, võiksime hoopis näha tähistaevas märke nende megastruktuuridest – midagi, mis on nii suur ja ebatavaline, et looduslikud protsessid seda tõenäoliselt ei selgitaks.

Üks tuntumaid teooriaid väidab, et tulnukad võiksid ehitada midagi Dysoni sfääri taolist. Energiavajaduse suurenedes võiks arenenud tsivilisatsioon hakata kinni püüdma terve tähe energiavoogu, ümbritsedes selle sfääriga, mis neelaks igasuguse kiirguse.

Selline objekt kiirgaks aga siiski edasi kummalist infrapuna- või raadiokiirgust, mis võib-olla olekski nõrk ja unikaalne tulnukate tegevusest märku andev signaal.

Astronoomid ongi seetõttu hoolega otsinud Dysoni sfääride sarnaseid moodustisi isegi meie kodugalaktikast Linnuteelt ning leidnud võimalikke huvitavaid kandidaate.

Seitse sfääri – kas olemegi lõpuks leidnud teised mõtlevad olendid?

Üks peamisi otsinguid, tuntud kui Hephaistose projekt (Project Hephaistos), kasutas Gaia, 2MASSi ja WISE'i kosmosejaamade andmeid, et uurida viit miljonit võimalikku kosmoseobjekti.

Selle tulemusena sõeluti andmete põhjal välja seitse väga ebatavalist taevakeha. Esmapilgul tunduvad need olevat M-tüüpi punased kääbustähed, kuid nende spekter erineb tavapärastest tähtedest.

Just selline tähesarnane infrapunaobjekt võiks olla just see, mida ootaksime Dysoni sfäärilt.

Tulnukate energiajaam ei pea koorikuna kogu tähte katma, mida pakkus välja ka Dyson ise. Kuid isegi hiiglaslikud ribad, mis ümber kodutähe tiirlevad, peaksid tähte varjutades märku andma kahtlastest tehislikest struktuuridest. Foto: Brian Christensen / Stocktrek Images / Scanpix

Siiski, erakordsed väited vajavad ka erakordset tõendusmaterjali ning siin muutub kõik väga keeruliseks.

Pühkimata tolm: hotDOGid

Kohe pärast selle uuringu avaldamist märkisid teised astronoomid, et need seitse objekti võivad tegelikult olla kuumad tolmuga kaetud galaktikad ehk hotDOGid (hot Dust-Obscured Galaxies).

Need on nimelt aktiivse tuumaga galaktikad, mida varjab tolm ning mis paistavad tähesarnastena, kuid kiirgavad peamiselt infrapunaspektris.

Nende spektrid võivad oluliselt erineda M-tüüpi tähtede omadest.

Probleem seisneb seega selles, et me ei tea, kuidas eristada hotDOGe Dysoni sfääridest. Siin tuleb mängu üks uurimistöö, kirjutab Phys.org.

Selle asemel, et otsida otseselt erinevusi nende kahe vahel, uurisid autorid hotDOGide jaotust. Nad leidsid, et statistiliselt on umbes üks 3000 kvasarist hotDOGi tüüpi, seega sisaldab Dysoni sfääride laiem otsing tõenäoliselt mõningaid tolmuseid kvasareid.

Neid siis ikkagi pole?

Autorid märgivad, et tsivilisatsioon, mis on võimeline ehitama tähesuuruseid struktuure, oleks tõenäoliselt piisavalt võimas, et varjata ka oma infrapunakiirgust.

Me ei saa lihtsalt eeldada, et tulnukad ilmselgelt ehitaksid Dysoni sfääre. Kokkuvõttes väidavad uurijad, et seitse megastruktuuride kandidaati, mis välja sõeluti, võivad olla seletatavad hoopis hotDOGide ja muude kosmosenähtustega. Sellepärast puudub hetkel selge tõendusmaterjal tulnukate hiigelehitiste olemasolust.

Tulnukate otsingud pole seega veel andnud lõplikke häid tulemusi. Kuigi mõned kandidaadid on esile kerkinud, võib neid seletada ka tavaliste looduslike nähtustega, nagu kuumad tolmuga kaetud galaktikad. Tulevikus tuleb seega astronoomidel veelgi põhjalikumalt eristada erinevaid objekte ja arvestada võimalusega, et arenenud tsivilisatsioonid võivad oma tegevust suisa varjata.

Mis on Dysoni sfäärid ja milleks neid vaja?

Dysoni sfäär on tähte ümbritsev teoreetiline megastruktuur, mis on loodud hõivama märkimisväärset osa selle energiast.

Selle kontseptsiooni pakkus esimest korda välja füüsik Freeman Dyson 1960. aastal lahendusena arenenud tsivilisatsioonidele, mis seisavad silmitsi kasvava energiavajadusega.

Dyson soovitas, et tsivilisatsiooni energiavajaduse kasvades võivad nad oma kohaliku tähe ümber ehitada konstruktsioone, et kasutada selle energiat tõhusamalt kui see, mida saaks ainult nende koduplaneedilt.

See idee sai inspiratsiooni Olaf Stapledoni ulmeromaanist «Star Maker» (1937). Dyson vormistas kontseptsiooni oma artiklis pealkirjaga «Infrapunakiirguse tehislike tähtede allikate otsimine», kus ta oletas, et sellised struktuurid on vajalikud tehnoloogiliselt arenenud tsivilisatsioonide ellujäämiseks.

Dyson arvas, et sfäär koosneb paljudest sõltumatutest struktuuridest, mis tiirlevad ümber tähe, mitte ei ümbritse seda tahke koorikuna. See disain võimaldaks energiat koguda ilma tahke struktuuriga seotud mehaaniliste väljakutseteta.

Sfääri ehitamise esmane eesmärk oleks tähelt energia kogumine. Arvutused näitasid, et arenenud tsivilisatsioonil võib olla vaja kogu saadaolevat päikeseenergiat oma kasvu säilitamiseks.

Dysoni sfääre peetakse potentsiaalseteks tehnosignatuurideks, mis on märgid Maalt tuvastatavast tehnoloogilisest tegevusest. Astronoomid on otsinud tõendeid nende struktuuride kohta, otsides tähtedelt liigset infrapunakiirgust, kuna sellised struktuurid neelaksid nähtavat valgust ja kiirgaksid vaid infrapunakiirgust.