TULNUKATE HIIGELMASINAD? ⟩ Teadlased leidsid meie galaktikast 60 megastruktuuri

Selline võiks olla ülitsivilisatsiooni kosmiline megastruktuur, mis ammutab oma kodutähest termotuumaenergiat. Tegemist on kunstniku visiooniga. Foto: Kevin Gill / Flickr

• Mõned veidrad objektid kiirgavad tugevalt infrapunakiirgust.
• Kas osad neist võiksid olla Dysoni sfääride ehk tulnukate megastruktuuride kandidaadid?
• Masinõppega rehitseti läbi 4,9 miljoni tähe andmed ja sõelale jäi lõpuks 60 kummalist objekti.

Kaks teadlaste meeskonda avaldasid hiljuti teadusartiklid nn Dysoni sfääride kohta, leides meie galaktikast võimalikud kandidaadid, mis vääriksid selles osas lähemat uurimist.

Dysoni sfäär on inglise astronoomi Freeman Dysoni välja pakutud teoreetiline hiigelehitis, mille võiksid ehitada eriti arenenud tsivilisatsioonid mõne tähe ümber sellelt energia saamiseks. See võiks olla tähest kindlal kaugusel asuv ja seda ümbritsev sfäär, mille abil oleks võimalik koguda termotuumasünteesi energiat.

Dyson oletas, et kõigi tsivilisatsioonide energiavajadus järjest suureneb ning lõpuks võib vaja minna tähte ümbritsevat megastruktuuri, et tarbida tohutus koguses taevakehast kiirguvat energiat. Ajakirjas Science 1960. aastal ilmunud artiklis pakkus ta välja, et see võiks olla pöörlev võre, mis varjutab perioodiliselt tähe valgust.

2018. aastal leitigi selline kahtlaselt vilkuv täht Tabby's, mille puhul ei osatud nähtusele muud seletust anda, kui et seda tähte võis ümbritseda mingi megastruktuur, mis tundus nii veider, et see võib olla tehislikku päritolu. 

Taevakeha KIC 8462852 äratas kuus aastat tagasi tähelepanu kui võimalik kandidaat Dysoni sfääriga ümbritsetud tähele. Hiljem ei ole siiski leidnud kinnitust, et see oleks tehnosignatuur ehk mõne tsivilisatsiooni tehnoloogiline jälg. Me lihtsalt teame sellistest kosmilistest nähtustest liiga vähe, et taevakeha valguse vilkumist paremini seletada. Foto: IPAC / NASA

Suurte heleduse muutuste selgitamiseks oli välja pakutud mitmeid hüpoteese, kuid praeguse seisuga ei selgita ükski neist täielikult vilkuva valguskõvera kõiki aspekte. Seega leiti 2018. aastal ka üheks põhjuseks tulnukate megastruktuur, kuid tõendid kalduvad praegu seda väidet pigem ümber lükkama.

Teadusöös, kus uuriti ligi viit miljonit tähte, võeti eesmärgiks leida just selliseid, millel oleks samuti taoline seletamatu valguse vilkumine, mis võiks vihjata, et taevakeha ümbritseb miski megastruktuur, mis varjab meie eest valgust.

Itaalia, USA ja Saksamaa teadlased lasid masinõppega tehisintellektil uurida tohutut andmebaasi ja leida sealt võimalikke kandidaate, millel oleks veider iseloom.

Dysoni sfääre otsides proovivad astronoomid leida kahte asja: muutuv heledus, kui struktuur meie vaatenurgast tähe eest möödub ja infrapunavalguse küllus, mis on põhjustatud soojusheitest, mida energiat koguv megastruktuur võiks kosmosesse kiirata.

Nagu mõlemad uuringud märgivad, on probleem selles, et liigne infrapunakiirgus võib olla ka märk täiesti tavalisest põhjusest - ümbritsevast tolmust, protoplanetaarsetest ketastest või prahiketastest ümber tähe. Seega võiks noorematelt tähtedelt oodatagi just liigset infrapunakiirgust, kuid tähtede vananedes see väheneb, kuna aine ühineb planeetideks ning koguneb asteroidivöödesse.

Liigne infrapunakiirgus on tuvastatud ka vanematel tähtedel, mille vanus on 10–200 miljonit aastat, samas kui üks selline nähtus on avastatud ka üle miljardi aasta vanuse tähe juures.

Arvatakse, et tegemist on äärmuslike prahiketaste erijuhtumitega, mis võivad olla põhjustatud juba planeetideks koondunud taevakehade hilisematest katastroofilistest kokkupõrgetest.

Siiski on siin astronoomide jaoks endiselt palju vastuseta küsimusi, kuidas see juhtuda võiks. Seni on arvatud, et enamik planeetide suuri kokkupõrkeid toimub ära tähe esimese saja miljoni aasta jooksul.

Tähe ümber võivad tiirelda ka hõredalt paigutatud hiiglaslikud «päikesepaneelid», mis energiat koguvad. Kui neid on piisavalt palju, siis meile paistab see taevakeha kergelt vilkuvat. Kuid põhjus kosmilise valguse vilgutamiseks võib peituda hoopis milleski muus, millest meil seni aimugi pole ja mis pole tulnukate tehnoloogiaga seotud. Foto: Wikimedia Commons

Teise teadlaste rühma uurimistöös, mis avaldati kuningliku astronoomiaühingu väljaandes Monthly Notices, otsitakse spetsiaalselt Dysoni sfääri kandidaate tähtede iseloomulike omaduste järgi.

Seal selgitatakse, et Dysoni sfäärid ehk megastruktuurid, mida arenenud tsivilisatsioonid võiksid ehitada oma peremeestähtede kiirgusenergia kasutamiseks, kujutavad endast potentsiaalset tehnosignatuuri, mis võib põhimõtteliselt peituda avalikes andmetes, mis on juba suurte astronoomiliste uuringute käigus ammu kogutud.

Dysoni sfääride põhjalikus otsingus analüüsiti kosmoseprogrammide Gaia, 2MASS ja WISE optilisi ja infrapunavaatlusi ning prooviti mitut filtrit, mis sisaldasid konvolutsioonilist närvivõrku, mis aitab tuvastada korrapärasusi ja mustreid WISE´i andmetes.

Lõpuks tuvastatati ka seitse põhikandidaati, mis vääriksid edasist analüüsi. Kõik need objektid osutusid M-kääbusteks, mille puhul astrofüüsikalisete nähtuste selgitamisel ei saa kergesti arvesse võtta infrapunakiirguse ülemäärast eraldumist.

Hea uudis on aga see, et infrapunavalguse äärmuslike liialduste otsimine võib aidata meil nende ebatavaliste ja haruldaste tähesüsteemide kohta rohkem teada saada ning samal ajal leida ka kindlamaid kandidaate võimalike Dysoni sfääride jaoks, muutes selle topeltvõiduks. Peavõit oleks mõistagi siis, kui sealt täpsemalt uurides leitaks ka tehislikke signaale, mis annaksid infot võimaliku tulnukate tsivilisatsiooni kohta.