:format(webp)/nginx/o/2024/09/09/16346600t1h1203.jpg)
Kas kosmosereis on helge tulevik või ohtlik mäng? Kosmos on inimesele ebamugav ja ohtlik keskkond. Ta ei suuda vaakumis ellu jääda rohkem kui kaks minutit ilma kaitseta. Sinna jõudmine tähendab sõna otseses mõttes plahvatusohtliku raketimootori otsas istumist.
Alates 1961. aastast on vähem kui 700 inimest käinud kosmoses, kuid erasektori kosmosefirmad nagu SpaceX ja Blue Origin soovivad seda arvu märkimisväärselt suurendada. SpaceX on juba alustanud broneeringute vastuvõtmist reisidele Maa orbiidile.
Astronoom Chris Impey, kes on kirjutanud ulatuslikult kosmosereisidest, sealhulgas ka tulevikust Maast eemal, hoiatab kosmoseuuringute riskide eest. Eriti nüüd, kui kommertskosmose tööstus hoogustub, tuleb tema sõnul arvestada, et paratamatult toimuvad õnnetused ja inimesed kaotavad elu.
Selle üks näide on ka Polaris Dawn, mis tegelikult on kõrge riskiga missioon, kus osalevad ainult tsiviilastronaudid ning mille start on planeeritud tänaseks, kirjutab ta The Conversationis.
Kosmoselennu ohtlikkust on näidanud ka Ameerika Ühendriikide astronautide kaotused, millest meeldejäävamad on Challengeri ja Columbia kosmosesüstikute õnnetused.
1986. aastal plahvatas kosmosesüstik Challenger vahetult pärast starti ja 2003. aastal hävines Columbia Maale naasmise ajal. Kogu kosmoseuuringute ajaloos on hukkunud 30 astronauti ja kosmonauti nii treeningutel kui ka missioonide käigus.
Lisaks on olnud arvukalt eluohtlikke intsidente. Näiteks kaks astronauti on jäänud Rahvusvahelisse Kosmosejaama veel kuueks kuuks, kuna NASA otsustas nende tagasipöördumiseks mõeldud Boeing Starlineri sõiduki ohtlikuks kuulutada. Starlineril on olnud probleeme, sealhulgas süütevahendite rike, mis sundis NASAt sellest loobuma.
Turvalisus ei ole tagatud ka Maa peal. Kolm Apollo 1 astronauti hukkusid 1967. aastal stardiplatvormil puhkenud tulekahjus. Veelgi traagilisemalt hukkus 1960. aastal Venemaal mehitamata raketi plahvatuses umbes 120 inimest ja 1996. aastal tappis Hiina raketi «ekskursioon» külla sadu inimesi.
Praegune kosmoselendude suremusprotsent on umbes 3%, mis on kõrgem, kui ekstreemspordialadel, nagu BASE-langevarjuhüpped või tiibülikonnas kaljudelt alla hüppamine.
20ndad tähistavad tsiviilastronautide ajastu algust. Pärast õpetaja Christa McAuliffe’i traagilist hukkumist Challengeri katastroofis ei saatnud NASA pikka aega tsiviilisikuid kosmosesse.
Erakosmosefirmade jaoks on aga tsiviilastronaudid nende ärimudeli lahutamatu osa. Esimene tsiviilmeeskond, kes jõudis orbiidile, sõitis SpaceX Dragon kosmoselaevaga 2021. aastal missioonil Inspiration 4. Alates 2020. aastast on kosmosesse lennanud 69 eraisikut, neist vaid 46 on jõudnud Kármáni joonele, mis tähistab kosmose ametlikku piiri saja kilomeetri kõrgusel.
/nginx/o/2024/09/09/16346631t1h0da7.jpg)
Kuigi erasektori kosmosetööstuse ohutusrekord pole täiuslik, pole ükski tsiviilisik kosmoses hukkunud. Siiski suri üks piloot ja teine sai tõsiselt vigastada Virgin Galacticu SpaceShipTwo katsejärgul 2014. aastal.
SpaceX, suurim erasektori kosmosesõidukite ettevõte, millel on 13 000 töötajat ja turuväärtus 180 miljardit dollarit, pole registreerinud lende, kus oleks olnud surmajuhtumeid, kuid on teatatud ühest surmast ja sadadest vigastustest maapealsel töökohal toimunud õnnetustes.
Polaris Dawni missioon, mis algselt pidi startima 27. augustil 2024, lükkus edasi heeliumilekke ja kehvade ilmastikuolude tõttu. See lend seab tsiviilisikutele suured riskid, sest kosmoselaev tõuseb 700 kilomeetri kõrgusele, mis on kõrgem kui ükski astronautide lend pärast Apollo programmi. Missiooni neli tsiviilastronauti saavad kiirgusdoosi, mis võrdub sellega, mida nad saaksid Maal 20 aasta jooksul.
Missioonil tehakse ka kosmosekõnd, mis on esimene tsiviilastronautide seas. Uuritakse veel kosmoselennuga kaasnevaid terviseriske ja seda, kuidas tulevased süvakosmose reisijad võiksid end diagnoosida ja ravida.
Lisaks praktilistele teadusuuringutele võib Polaris Dawn pakkuda ka emotsionaalset tulu. Paljud astronaudid on kogenud kosmosest vaadates Maa ilu tunnet, mida kutsutakse ülevaateefektiks.
Kosmoseäris toimub kiire areng. SpaceX teenib tulu Starlinki satelliitide ja rahvusvahelise kosmosejaama varustamisega, olles prognoosinud käibeks 13,5 miljardit eurot aastas. Blue Origin müüb raketimootoreid ja teenindab NASAt.
Kuigi eraisikutele mõeldud kosmosereisid on endiselt väga kallid, on kosmoseturismi turg kiiresti kasvamas ja ennustatakse, et see jõuab 2023. aastal 750 miljonilt dollarilt 5,2 miljardi dollarini järgmise kümnendi jooksul.
Kosmosereisid võivad tulevikus saada sama tavaliseks kui lennureisid. 1930. aastatest alates on lennundustehnoloogia ja ohutussüsteemide areng vähendanud surmajuhtumeid tuhandeid kordi. Kui kosmosereisid suudavad saavutada sama ohutustaseme, võiksid need muutuda laiemale avalikkusele kättesaadavamaks.
Elon Musk on unistanud miljonitest kosmosereisijatest ja linnast Marsil, kuid isegi kui nende sihtide saavutamine jääb kaugele, võiks orbiidireiside hinna langemine muuta kosmoseturismi paljudele kättesaadavaks.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)