Aasta kestnud Marsil elamise katses osalenud reetsid, mida nad seal põhiliselt tegid

Pealtnäha tavaline elu: nii tähistati Marsi kapslis sünnipäeva. Neli inimest elasid enam kui aasta isoleeritud 3D-prinditud Marsi majas, milles püüti imiteerida punasel planeedil elamist ja välja selgitada, millised probleemid võivad isolatsioonis tekkida. Foto: NASA

Mida sina teeksid, kui oleksid kinni kitsas, kuid ohtra kõrgtehnoloogiaga varustatud majakeses, mida ümbritseb külm ja vaenulik kõrbemaastik? Just sellises olukorras olid eksperimendis osalenud neli inimest, kes nüüd paljastasid, mida nad Marsil elamist imiteerivas kapslis aasta jooksul tegelikult kõige rohkem tegid.

NASA simuleeritud Marsil elamise eksperiment ehk missioon Crew Health and Performance Exploration Analog (CHAPEA) püüdis leida vastuse küsimusele, kuidas saavad inimesed hakkama teise planeedi isoleeritud keskkonnas, kus pärast tööpäeva ei saa sõita mugavalt koju ning puhkust samuti pole. Kogu aeg peab istuma samas ruumis teiste saatusekaaslastega ja leidma endale vabal ajal tegevust.

Üks neljast osalejast, mikrobioloog Anca Selariu, kes elas 378 päeva järjest 3D-prinditud Marsi baasi maketis ilma välismaailmale ligipääsuta, ütles The Guardianile, et nende meeskonna vaba aeg koosnes suuresti «televiisori vaatamisest ja alla laaditud raamatute lugemisest».

Elutoas oli mitu suurt ekraani, mis tähendas, et aja surnuks löömisel võib ka Marsil lõpuks telekavaatamise sõltuvus ähvardada. Õnneks oli kaasas ka e-raamatuid. Foto: NASA

Terve mõistuse säilitamiseks püüdis Selariu oma joonistusoskusi täiustada. «Ma ei saa väita, et olen olnud selles edukas,» lisas ta.

Samuti teame nüüd, et Marsi-imitatsiooni oluliseks elamuseks oli PlayStation 4 mängukonsoolil videomängude mängimine ning sellised lauamängud, nagu «Starfarers of Catan». Seega ei mingit sügavat filosoofiat ega põnevaid intriige?

Üliaeglane side ja muud pingetestid

Naljakad ja igavad detailid elust väljaspool meie planeeti on aga väga olulised USA kosmoseagentuurile NASA, kus soovitakse tagada tuleviku astronautidele heaolu, kes peavad koos töötama, et ellu jääda Marsil või muudes maailmades palju aastaid järjest.

Marsielamus elamise ajal pidid «kolonistid» veel kasvatama oma toidu ise ja haldama piiratud varusid. Samuti pidid nad arvestama realistlike viivitustega. Maaga suhtlemisel oli viivitus umbes 44 minutit edasi-tagasi.

Lisaks pidid osalejad iga kord, kui väljusid oma suhteliselt väikesest hoonest, täielikult riietuma skafandritesse. Majast väljas käidi «ekspeditsioonidel», mis hõlmasid simuleeritud «Marsi-kõnde» ja teaduslikke eesmärke, mida tuli punakal liival olles täita.

Igav liiv ja tühi väli: CHAPEA meeskonnaliige pidi tegema simuleeritud «Marsil-kõndi» saja ruutmeetri suuruses «liivakastis», mis on täidetud Marsile omase punase liivaga, et matkida planeedi tüüpilist maastikku. Muidugi tuli sellesse liivakasti minnes end alati riietada turvalisse skafandrisse. Foto: NASA/CHAPEA

Missioonijuhid tekitasid kunstlikke stressirohkeid olukordi, et jälgida, mismoodi meeskond reageerib. Näiteks tekitati varude puudus ja kutsuti esile mõnede seadmete rikked.

«Uuring integreerib igasuguseid andmeid käitumise ja meeskonna tegevuse kohta,» ütles Selariu The Guardianile, «küsimus polnud tingimata selles, kas inimene suudab taluda isolatsiooni ja eraldatust, nagu Marsil juhtub, vaid pigem selles, kuidas me sellega kohaneme.»

Suhted tugevamaks

Selariu leidis kogemuse olevat «täiesti vaimustava». Tundub, et ülejäänud meeskond oli samuti rahul, kirjutab Futurism.

«Olime uskumatult funktsionaalne ja väga ühtne meeskond. Oli palju hetki, mida me koos nautisime,» ütles Selariu The Guardianile, «muidugi, mõnikord mõistad, et sa ei ole sõprade ja perega, kuid tunned ikkagi Maa-pealse tugimeeskonna toetust.»

Sellised nägid välja «marsielanike» magamistoad 3D-prinditud majas. Foto: NASA

NASA plaanib läbi viia veel kaks üheaastast CHAPEA missiooni, millest järgmine algab 2025. aastal. Sinna kandideerimine on juba lõppenud.

«CHAPEA missioonid on kriitilised teadmiste ja tööriistade arendamisel, mida on vaja, et inimesed saaksid ühel päeval elada ja töötada punasel planeedil,» ütles NASA administraator Bill Nelson avalduses pärast seda, kui meeskond selle missiooni äsja lõpetas.

Järgmisena Kuule ja Marsile

Kuna NASA tegeleb praegu Artemise programmi kaudu Kuu ja Marsi teadusliku avastamise ja uurimise baaside planeerimisega, kus saavad olema inimesed pikka aega kohapeal, pakuvad CHAPEA missioonid olulisi teaduslikke andmeid lahenduste väljatöötamisel.

Kuna esimene CHAPEA meeskond on oma aastase missiooni edukalt läbinud, kasutab NASA simuleeritud missioonide käigus saadud uuringuid, et aidata Marsi ekspeditsioonidel meeskonna tervist ja vaimu toetada.

NASA Artemise programmi raames loob kosmoseagentuur aluse Kuu pikaajaliseks teaduslikuks uurimiseks, saadab Kuu pinnale esimese naise, esimese värvilise inimese ja oma esimese rahvusvahelise partneri astronaudi ning valmistub inimeste ekspeditsioonideks Marsile.

NASA CHAPEA missiooni eesmärgid:

Kõige täpsemate andmete saamiseks selle kohta, mis ootab ees meeskonda pikkadel kosmosemissioonidel ja elamisel teisel planeedil, loodi analoogmissioon, mis on võimalikult Marsi-realistlik, simuleerides täpselt keskkonnastresse, nagu ressursside piiratus, isolatsioon, seadmete rike ja töökoormus.

Meeskonna peamised tegevused Marsi imiteeritud kapslis võivad koosneda simuleeritud planeedil käikudest, sealhulgas virtuaalreaalsuse seanssidest, aeglasest sidest, taimekultuuride kasvatamisest, toidu valmistamisest ja tarbimisest, treeningust, hügieenitoimingutest, hooldustöödest, isiklikust ajast, teadustööst ja unest.

CHAPEA missioonide ajakava:

1. missioon – algas 25. juunil 2023 (on nüüd läbi saanud)
2. missioon – alates 2025. aastast (kandideerimine on lõppenud)
3. missioon – alates 2026. aastast (plaanis)

CHAPEA tulemused ja analoogmissioonidelt saadud teadmised aitavad NASA-l iseloomustada kavandatava uurimistööga seotud toidu ja varustuse süsteemi projekteerimise riske seoses meeskonna tervise ja jõudlusega ning luua NASA standardeid, sellega seotud sõiduki massi- ja mahunõudeid ning ressursiriske.

Allikas: NASA