Stanfordi ülikooli teadlased jõudsid selle avastuseni 12 aastat kestnud põhjaliku elevantide häälte analüüsi tulemusel, mis koguti aastatel 2005 kuni 2017. Nad leidsid, et kui loomade grupp viibis ühes kohas, näiteks joogikohas, alustas vanem elevant «kõnekõmina» ja ükshaaval lisasid teised oma hääled, kõik erinevas harmoonias, kuni iga isend sai sõnumi kätte. Seejärel, kui kõik olid «liigume edasi» sõnumi vastu võtnud, liikusid nad koordineeritult joogikohast edasi.
Harmooniline suhtlus ja hierarhia on olulised
Uuringu juhtiv autor Caitlin O'Connell-Rodwell, kes on Stanfordi ülikooli Conservation Biology keskuse teadur, selgitas, et see on väga sünkroniseeritud ja rituaalne tegevus. Kui üks elevant alustab kõrgel toonil, vastab teine madalamalt, luues vokaalse ruumi, kus nad oma helisid koordineerivad.
Lisaks näitab see, et ka isaste elevantide hulgas on olemas võimuhierarhia, kus domineeriv vanem alustab laulu ja teised vastavad oma tooniga.
Õppimisprotsess noortele elevantidele
«Isased elevandid kasvavad peredes, kus kõik naissoost juhid osalevad selles rituaalis,» selgitas O'Connell-Rodwell, «me usume, et küpsedes ja oma gruppe moodustades kohandavad nad neid õpitud käitumisi teiste isastega koordineerimiseks.»
Teadlased avastasid, et esimene elevant, kes laulis, sai kohe naabri vastuse, iga elevant liitus kutsungiga just enne, kui eelnev häälitsus vaibus, luues omamoodi ahelreaktsiooni.
Uued arusaamad elevantide sotsiaalsest elust
O'Connell-Rodwell rõhutas, et need kutsed näitavad meile, et isaste elevantide vokaalses kommunikatsioonis toimub palju rohkem, kui varem arvati.