:format(webp)/nginx/o/2024/07/23/16240945t1h488c.jpg)
Isaste elevantide kvartetina kõlav vokaal on järjekordne läbimurre nende kommunikatsiooni mõistmisel. Stanfordi ülikooli teadlased on avastanud, et isaste elevantide grupp harmoniseerib oma häälitsuste kõminat ühelt elevandilt järgmisele, et anda märku liikumiseks. Teadlased võrdlevad seda barbershop'i stiilis kvarteti laulmisega, kus iga hääl lisandub eelnevale, luues harmoonilise terviku.
Stanfordi ülikooli teadlased jõudsid selle avastuseni 12 aastat kestnud põhjaliku elevantide häälte analüüsi tulemusel, mis koguti aastatel 2005 kuni 2017. Nad leidsid, et kui loomade grupp viibis ühes kohas, näiteks joogikohas, alustas vanem elevant «kõnekõmina» ja ükshaaval lisasid teised oma hääled, kõik erinevas harmoonias, kuni iga isend sai sõnumi kätte. Seejärel, kui kõik olid «liigume edasi» sõnumi vastu võtnud, liikusid nad koordineeritult joogikohast edasi.
Uuringu juhtiv autor Caitlin O'Connell-Rodwell, kes on Stanfordi ülikooli Conservation Biology keskuse teadur, selgitas, et see on väga sünkroniseeritud ja rituaalne tegevus. Kui üks elevant alustab kõrgel toonil, vastab teine madalamalt, luues vokaalse ruumi, kus nad oma helisid koordineerivad.
Lisaks näitab see, et ka isaste elevantide hulgas on olemas võimuhierarhia, kus domineeriv vanem alustab laulu ja teised vastavad oma tooniga.
«Isased elevandid kasvavad peredes, kus kõik naissoost juhid osalevad selles rituaalis,» selgitas O'Connell-Rodwell, «me usume, et küpsedes ja oma gruppe moodustades kohandavad nad neid õpitud käitumisi teiste isastega koordineerimiseks.»
Teadlased avastasid, et esimene elevant, kes laulis, sai kohe naabri vastuse, iga elevant liitus kutsungiga just enne, kui eelnev häälitsus vaibus, luues omamoodi ahelreaktsiooni.
O'Connell-Rodwell rõhutas, et need kutsed näitavad meile, et isaste elevantide vokaalses kommunikatsioonis toimub palju rohkem, kui varem arvati.
Uuring peegeldab kahe aastakümne pikkust uurimistööd elevantide kommunikatsioonist, mille käigus avastati 2004. aastal esimest korda barbershop-stiilis kvarteti häälekõmin, jälgides, kuidas loomade helid levisid nende all olevas maapinnas.
Lisaks murrangulisele avastusele, et elevantidel on teineteise jaoks olemas nimed, avab see olulisi uusi arusaamu isaste rollist karjade tihedas sotsiaalvõrgustikus.
Teadlaste sõnul võtavad need isased isendid endale mentori rolli, hoolitsedes noorte ja abivajavate karjaliikmete eest, juhendades neid, jagades ressursse ja osaledes nende emotsionaalsetes tõusudes ja mõõnades.
Teadlased loodavad, et see avastus valgustab isaste tähtsat rolli elevantide matriarhaalses ühiskonnas ja näitab, kuidas salaküttimine võib seda tihedat struktuuri häirida.
Samuti aitab see paremini mõista, kuidas vangistuses olevaid loomi paremini hooldada, mõistes keerukaid suhteid, mis nende vahel toimuvad.
«Meie avastused rõhutavad mitte ainult isaste elevantide sotsiaalse elu keerukust ja rikkust, vaid edendavad ka meie arusaama sellest, kuidas nad kasutavad vokaalset suhtlust rituaalides ja omavahelises tegevuste koordineerimises, tuues meid lähemale elevantide keele mõistmisele,» ütles O'Connell-Rodwell.
Teadustöö avaldati ajakirjas PeerJ.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)