NASA tegi asteroiditõrje õppuse – loe, kuidas võib Maa päästmisega saatuslikke vigu teha

Oht kosmosest: NASA treenib juba viiendat korda, mis juhtuks siis, kui Maad tabaks ohtlik asteroid. Iga kord selguvad aina uued probleemid, mida lahendada, nüüd on lisandunud ka ohtra valeinfo levik. Foto: Dlsd cgl / Pixabay

• Trenni käigus kaotati varasematel aastatel juba New York ja Euroopa.
• Pärast DARTi missiooni asteroidi tõukamiseks teame me sellest nüüd palju rohkem.
• Tegeleda tuleb ka liikuma hakkava valeinfoga ja poliitikute tõrksusega.

Ehkki praegu pole meie planeedile otsest ohtu, ei tähenda see, et me ei peaks harjutama. Aastaid on NASA koos riiklike ja rahvusvaheliste partneritega korraldanud harjutusi, et simuleerida olukorda, nagu asteroid oleks teel meie planeedile. Mõnikord suudeti nende õppuste käigus Maa päästa, mõnikord mitte.

Kuid alati on olnud midagi õppida. Viimane harjutus pole erand, kuid selle ülesehitus ja õppetunnid viitavad juba keerulisemale reaalsusele, millega meil tuleks silmitsi seista.

Varasemad simulatsioonid algasid sellega, et asteroid, millel oli väike võimalus Maad tabada, kuid mis aja jooksul kasvas, ähvardas lõpuks lähenedes kas väikest või suurt osa planeedist.

Arutelud maapealse valmisoleku ja evakuatsioonivõimaluste üle, samuti missioonid asteroidi hälvitamiseks ja uurimiseks olid siis võtmetähtsusega. Kahe varasema harjutuse käigus hävisid aga 2019. aastal New York ja 2021. aastal koguni enamus Euroopast.

Nii juhtunuks, kui asteroid tabanuks Maad sellisel moel, nagu 2021. aasta asteroidiõppusel simuleeriti. Katastroofi ei õnnestunud siis ära hoida, punastel aladel oleks kuskil toimunud tohutu häving. Lõpuks maandus hüpoteetiline taevakeha kuskile Tšehhi-Austria-Saksa piirile. Foto: NASA / JPL-Caltech / Paul Chodas / CNEOS

Sel aastal olid väljakutsed erinevad. Tänu NASA DART-missioonile teame, et (peaaegu) suudame asteroidi hälvitada või seda müksates taevakeha ohtlikku trajektoori muuta. Kuid NASA ja tema partnerid pidid seekord silmitsi seisma ebakindluse ja bürokraatiaga.

Viies treening: ebakindlus on suur

Viiendat korda toimunud harjutus algas asteroidiga, millel oli 72-protsendiline tõenäosus tabada Maad 14 aasta pärast. Sellist ohtu polnud kunagi varem nähtud, kuid vaatlustest ei piisanud selle täpse orbiidi, koostise ega suuruse arvutamiseks. Lisaks pidi taevakeha peagi seitsmeks kuuks päikese taha kaduma, muutudes Maalt nähtamatuks.

Esialgsete vaatlustega leiti, et asteroidi läbimõõt võib olla 60 kuni 800 meetrit. See võib tabada Maad kõikjal Mehhiko läänerannikust Virginiani või Portugalist Saudi Araabiani. Kui see juhtuks, oleks 45-protsendiline võimalus, et inimesi ei mõjutata, kuid 28-protsendiline võimalus, et vähemalt 100,000 inimest oleks ohus.

«Nende esialgsete tingimuste ebakindlus harjutuses võimaldas osalejatel kaaluda eriti keerulisi asjaolusid,» ütles NASA peakorteri planeedikaitse ametnik Lindley Johnson oma avalduses, «suure asteroidi kokkupõrge on potentsiaalselt ainus loodusõnnetus, mida inimkond suudab tehnoloogia abil aastaid ette ennustada ja selle ennetamiseks tegutseda.»

Väga raske on planeedi kaitset rahastada

Sai ka selgeks, et kui taoline stsenaarium peaks juhtuma, piiraksid poliitilised reaalsused kiiret reageeringut.

Kuigi huvirühmad peaksid koguma võimalikult palju infot ohtliku objekti kohta, usutakse, et rahastust on siiski ebatõenäoline saada. Tuleks tegeleda valeinfo ja alternatiivteooriatega, puudub selge struktuur või strateegia, kes juhiks planeedi päästmise jõupingutusi ja kuidas.

Täielik aruanne avaldatakse uue harjutuse tulemuste kohta järgmise paari kuu jooksul, kuid kokkuvõtte slaidid maalivad huvitava ja murettekitava pildi.

Kunstniku nägemus kosmoselaevast DART, mis pidi taevakeha müksama ja Itaalia kuupsatelliidist LICIACube hetk enne saatuslikku kokkupõrget. See kosmosemissiooni katse aitab meil tulevikus Maad paremini kaitsta planeeti tabavate suurte asteroidide eest. Foto: Johns Hopkins APL / Steve Gribben / NASA

On palju lünki, kuidas me reaalselt sellise stsenaariumiga toime tuleksime. Otsustusprotsessid, rahvusvaheline koordinatsioon, selge, tõhus ja täpne kommunikatsioon ning palju muud on realistlikus stsenaariumis puudulikud. Isegi äärmiselt edukas DART missioon, mis hiljuti toimus, seab meie pääsemisvõimalused küsimärgi alla.

NASA jätkab oma Maa-lähedaste objektide otsinguga, mida hakatakse tegema võimsa infrapunateleskoobiga, mille sihtmärgiks on just need ohtlikud tumedad asteroidid, mis võivad meie planeeti tabada. See instrument aitab avastada enamiku hävitavatest taevakividest, mis on piisavalt suured, et mõnda linna ohustada. Praegune teleskoobi käivitusaeg on kavandatud juuniks 2028. Niikaua peame uskuma seniseid arvutusi, et kõik ohtlikud taevakehad mööduvad meist kaugelt veel vähemalt mõne sajandi.