Alaska jõed on muutunud värviliseks – põhjus on kõhedavõitu ja kinnitab halvimat
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
23. mai 2024, 15:06
:format(webp)/nginx/o/2024/05/23/16093078t1h9276.jpg)
Alaska värviliste jõgede saladus on lahendatud. Põhja-Ameerika teadlased uurisid Alaska Brooks Range'i piirkonnas eredaks värvunud jõgesid ja ojasid, mis on nii silmatorkavad, et neid on näha isegi kosmosest. Uuringu tulemused näitasid, et need veekogud on muutunud oranžiks juba alates 2008. aastast.
Alaska kõige kaugemates piirkondades asuvad jõed ja ojad, on viimastel aastatel muutunud ereoranžiks. Teadlased murdsid pikka aega pead, miks siiani kristallselged vooluveed oleks nagu kaevandusest pärit reoveega üle ujutatud. Kuigi piirkonnas ei asu ühtegi kaevandust. Nature Communications: Earth and Environmenti ajakirjas avaldatud uus uuring viitab, et see värvimuutus võib olla tingitud sulavast igikeltsast.
Igikeltsa sulamise tõttu vabanevad hapniku ja veega reageerivad metallimaagid, mille tulemusel pääsevad happed ja metallid valguma otse jõgedesse ja ojadesse. See protsess on sarnane Siberis asuva «põrguvärava» nähtusega, kus igikeltsa sulamine põhjustab maastiku kokkuvarisemist.
/nginx/o/2024/05/23/16093080t1h9b63.jpg)
Uuringu juhid Brett Poulin ja teadlane Taylor Evinger tegid veeproovide analüüse ja tuvastasid, et jõgede happesus suureneb, kuna neisse voolab rohkem mineraale. Mõned proovid on näidanud pH-taset nii madalal kui 2,3, samas kui piirkonna jõgede keskmine pH peaks olema 8. Sulfiidmineraalide väljasulamine on loonud happelise keskkonna, mis vabastab veelgi rohkem metalle, sealhulgas rauda, tsinki, niklit, vaske ja kaadmiumi.
See nähtus võib olla kohalikule loodusele ja Alaska maapiirkondade kogukondadele probleem, sest need veekogud on peamised, kust kohalikud endale joogivett toovad ja kala püüavad. Teadlased uurivad nähtust edasi, et mõista täielikult selle ulatust.
Kuigi teadlased märkasid veekogude värvimuutust alles 2017. aastal, on sateliidipiltidelt tagantjärele näha, et igikeltsa sulamise tõttu valgusid mineraalid jõgedesse juba aastast 2008. Värske uuringu tulemused on esimesed, mis teatavad happelise kivimi äravoolust seoses Arktika igikeltsa sulamisega. Teadlased ennustavad, et see võib vähendada veekogudes selgrootute ja kalaliikide arvu ning oranžid jõed võivad olla toksilised ja takistada kalade rännet kudemispaikadesse. Need jõed on nii värviküllased, et neid on võimalik märgata isegi kosmosest.