Teadlased tahaks veel kord Päikesesüsteemist välja lennata, aga nüüd juba paremate aparaatidega (1)

Copy
Pildilolev Voyager 1 saadeti teele juba 1977. aastal. Praegu oleks tehnoloogia väga palju edasi arenenud, et heliosfääri kaugeid piirialasid põhjalikumalt uurida. Seega oleks viimane aeg ka uuem kosmosetehnika teele saata, usuvad USA teadlased.
Pildilolev Voyager 1 saadeti teele juba 1977. aastal. Praegu oleks tehnoloogia väga palju edasi arenenud, et heliosfääri kaugeid piirialasid põhjalikumalt uurida. Seega oleks viimane aeg ka uuem kosmosetehnika teele saata, usuvad USA teadlased. Foto: NASA / JPL-Caltech / ZUMA Press / Scanpix

Kosmosesondid Voyager 1 ja Voyager 2 on ainsad inimese loodud seadmed, mis on Päikesesüsteemist juba möödunud sajandil lahkunud, pidades siiamaani vastu (ehkki viperustega). Nüüd aga, kui tehnoloogia on mõõtmatult palju edasi arenenud, oleks aeg uued kõrgtehnoloogilised seadmed avakosmosesse saata, arvavad USA teadlased, valides välja ka kõige kasulikumad suunad, mis meie teadmisi kõige enam avardaksid.

Michigani ülikooli teadlased arvutasid välja uue sondi võimalikud teekonnad, et kõige paremini heliosfääri uurida ning nüüd jääb üle ka inseneridega koostöös vastav kosmoseaparaat valmis projekteerida.

Päikesetuulest ja planeetidevahelisest magnetväljast koosnev heliosfäär toimib meie päikesesüsteemi personaalse kaitsekilbina, hoides meid galaktika kosmiliste kiirte eest. Need ülimalt energilised osakesed, mis eralduvad sellistest toirmilistest sündmustest nagu supernoovade plahvatused, põhjustaksid koduplaneedil tohutul hulgal kahju, kui neid ei neelaks enne maapinnani jõudmist heliosfäär.

Tagasi üles