Euclidi kosmoseteleskoop saatis Maale esimesed katsefotod
Euclidi kosmoseteleskoop, mis startis kosmose poole 1. juulil missiooniga koguda teadmisi tumeaine ja tumeenergia kohta, on jõudnud sihtorbiidile ning esmaspäeval avalikustati selle esimesed testpildid.
Tähtedest tulvil fotod tehti kosmoseteleskoobi käivitamise ajal ja seega ei näita need veel selle täielikku potentsiaali. Kuid Euroopa kosmoseagentuur (ESA) ütleb, et testid juba tõestavad, et teleskoop on ülesannete kõrgusel.
«Pärast Euclidi disainimist ja arendamist enam kui 11 aasta jooksul on nende esimeste fotode nägemine põnev ja äärmiselt emotsionaalne,» ütles Euclidi projektijuht Giuseppe Racca. Pärast starti Floridast on satelliit jõudnud umbes 1,5 miljonit kilomeetrit Maast eemale vaatlusorbiidile.
Orbiidilt hakkab Euclid koostama universumi suurimat kaarti, mis peaks hõlmama kuni 2 miljardit galaktikat. Püüdes valgust, millel on Maa lähedusse jõudmiseks kulunud 10 miljardit aastat, annab kaart ka uue vaate 13,8 miljardi aasta vanuse universumi ajaloole.
Euclidi nähtava valguse kaamera võimaldab mõõta galaktikate kuju. Lähiinfrapuna spektromeeter ja fotomeeter (mida aitas arendada NASA) võimaldavad mõõta nende kaugust.
Instrumentide sisselülitamisel kogesid teadlased ka teatavast närvikõdi: pilte saastas kummaline valgusmuster. Uurimise käigus sai selgeks, et tõenäoliselt sattus kosmoselaeva läbi väikese pilu veidi päikesevalgust. Õnneks tuvastati see vaid siis, kui Euclid oli kindlas asendis. «Teatud nurki vältides suudab see oma missiooni täita,» ütles Euroopa kosmoseagentuur.
Kogutud teavet loodavad teadlased kasutada universumi tundmaõppimiseks, sest 95 protsenti sellest on inimkonnale täiesti tundmatu. Arvatakse, et umbes 70 protsenti universumist koosneb tumeenergiast (tundmatu jõud, mis põhjustab universumi kiirenevat laienemist), 25 protsenti usutakse olevat tumeaine. Viimane aitab teadaolevalt universumit koos hoida ja moodustab umbes 80 protsenti selle massist.
Praeguse kava järgi peaksid teleskoobi teadusmissioonid algama oktoobris.