Euroopa ajamasin EUCLID lähetati aegade algust uurima

Kuvatõmmis viimastest kaadritest, kus kosmosemasin veel väljastpoolt näha. 40 minutit pärast starti ja 5700 km kaugusel Maast suunatakse EUCLID kiirusel 7,5 km/s oma uue tiirlemispaiga suunale. Foto: Euroopa kosmoseagentuur

Kui Tallinnas 1. juulil tantsu vihuti, lennutati siit 8000 kilomeetri kaugusel Floridas Cape Canaverali kosmodroomilt Falconi raketiga Maalt minema omataoline ajamasin, Antiik-Kreeka matemaatiku ja geomeetria looja Eukleidese järgi nime saanud kosmoseteleskoop EUCLID​.

See pole mitte ainult ajamasin, mis näitab meile minevikku. EUCLIDi abil püütakse jõuda ka arusaamani, mida kujutavad endast nii universumit täitev tumeaine kui ka meie maailma kiirenevalt paisutav tumeenergia.

Nagu juba kombeks kujunemas, lendas see poole miljardilise hinnalipikuga Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) eestvedamisel loodud kosmosemõõteriist oma tööd tegema Elon Muski SpaceX Falcon raketil.

Start kulges hästi, korduvkasutatav raketiosa tegi oma balletilikult graatsilise maandumise ning kallis ja minevikkunägev koorem sai hoo Maa-tagusesse müstilisse piirkonda – Lagrange’i punkti.

Selliseid Maa ja Päikese raskusjõudude tasakaalus olevaid punkte on Maa ümbrises kokku viis. Eukleides rändab L2-nimelisse piirkonda.

See pole punkt, kuhu saadetud asjad paika jäävad, vaid selle punkti ümber oleval kosmilisel rajal tiireldes liigutakse koos Maaga kaasa.