Saabuv El Niño annab globaalsele soojenemisele hagu juurde

Copy
Merepinna temperatuurid üle-eelmise El Niño ajal 2015. aastal. Mida oranžim, seda rohkem on temperatuur normaalsest kõrgem
Merepinna temperatuurid üle-eelmise El Niño ajal 2015. aastal. Mida oranžim, seda rohkem on temperatuur normaalsest kõrgem Foto: Noaa/Scanpix

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) hoiatas kolmapäeval, et globaalset ilmastikku mõjutav perioodiline nähtus El Niño võib välja kujuneda juba lähikuudel ning niigi kõrgetele ülemaailmsetele temperatuuridele veel lisa tuua.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) teatel tekib El Niño 60-protsendilise tõenäosusega juba juuli lõpuks, kuid septembriks on see välja kujunenud 80-protsendilise tõenäosusega. «See muudab ilmastikumustreid üle maailma,» ütles WMO piirkondlike kliimaprognooside teenistuse juht Wilfran Moufouma Okia Genfis ajakirjanikele.

El Niño on normaalne varieerumine ookeani- ja atmosfäärisüsteemis Vaikse ookeani troopilistel laiustel. Seda seostatakse mitme põuaga ning teistes piirkondades tekkivate tugevate vihmasadudega. Viimati esines see aastatel 2018–2019.

2020. aastal tabas maailma erakordselt pikk La Niña, El Niño vastand. See vaibus tänavu aasta alguses, tehes teed praegustele neutraalsetele tingimustele. Siiski on ÜRO vahepeal leidnud, et viimased kaheksa aastat on olnud ajaloos registreeritutest kuumimad, hoolimata La Niña jahutavast mõjust. La Niñata oleks globaalne soojenemine tõenäoliselt olnud veel ilmsem.

WMO juhi Petteri Taalase sõnul hoidis La Niña globaalset temperatuuritõusu ajutiselt tagasi, kuid nüüd peab maailm El Niño kujunemiseks valmistuma. Ta lisas, et soojemal perioodil purunevad ilmselt uued temperatuurirekordid.

Kui tugev saabuv El Niño on ja kui kaua see kestab, meteoroloogid veel öelda ei oska. Viimane El Niño oli võrdlemisi nõrk, kuid sellele eelnenud katastroofiliste tagajärgedega El Niñot 2014. ja 2016. aasta vahel peeti üheks tugevaimaks. WMO märkis, et 2016. aasta oli ajaloo kuumim peaasjalikult kahel põhjusel: väga võimsa El Niño ja inimtekkelise globaalse soojenemise tõttu.

Kuna El Niño mõju temperatuuridele üle maailma avaldub tavaliselt aasta pärast selle kujunemist, saame WMO hinnangul seda kõige tugevamalt tunda 2024. aastal. «Ootame järgmise kahe aasta jooksul tõsist globaalsete temperatuuride tõusu,» ütles Okia. Taalas rõhutas, et El Niño saabumisel võib olla ka mõningaid positiivseid mõjusid, viidates, et see võib tuua leevendust Aafrika Sarve põuale ja teistele La Niñaga seotud mõjudele.

Kuid Taalase sõnul võib see samuti vallandada rohkem äärmuslikke ilmastikunähtusi, mistõttu rõhutas ta vajadust tõhusate varajaste hoiatussüsteemide järele, et inimeste ohutus igakülgselt tagada.

El Niñod pole aga vennad ja selle nähtuse mõju sõltub osaliselt ka aastaaegadest, selgitas WMO ja lisas, et koos riiklike meteoroloogiateenistustega jälgitakse arenguid hoolikalt. See variatsioon esineb keskmiselt iga 2–7 aasta järel ning kestab tavaliselt 9–12 kuud.

Lõuna-Ameerika lõunaosa, USA lõunaosa, Aafrika Sarv ja Kesk-Aasia näevad tavaliselt sel ajal rohkem sademeid, samal ajal võivad tõsised põuad tekkida Austraalias, Indoneesias ja Lõuna-Aasias. Põhjapoolkera suvel võib El Niño soojendav mõju tugevdada Vaikse ookeani kesk- ja idaosa orkaane, kuid pidurdada orkaanide teket Atlandi ookeanis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles