ÜRO: viimased kaheksa aastat on mõõtmisajaloo palavaimad

Copy
Euroopa suusakuurortid kannatavad soojade talvede tõttu lumepuuduse all.
Euroopa suusakuurortid kannatavad soojade talvede tõttu lumepuuduse all. Foto: CHRISTOF STACHE

Viimased kaheksa aastat on olnud ilmanähtuse La Niña jahutavast mõjust hoolimata mõõtmisajaloo palavaimad, kinnitas neljapäeval ÜRO.

Eelmisel aastal, kui maailma tabas kaskaad pretsedendituid looduskatastroofe, mille tõenäosust ja ulatust suurendas kliimamuutus, oli maakera keskmine temperatuur 1,15 °C üle tööstuseelse taseme, ütles ÜRO Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO).

Mõõtmisajaloo kuumim aasta on 2016, järgnevad 2019 ja 2020.

Eelmine aasta oli kaheksas järjestikune, mil maakera aastane temperatuur ületas vähemalt ühe kraadiga tööstuseelse ehk 1850.–1900. aasta taseme.

Maailma riigid võtsid 2015. aastal Pariisi leppega eesmärgiks hoida maakera temperatuuri tõusu alla 1,5 °C.

WMO hoiatas aga neljapäeval, et «ajutiselt 1,5 kraadi piiri ületamise tõenäosus kasvab ajaga».

Sellisele järeldusele jõuti kuue juhtiva rahvusvahelise institutsiooni, nende hulgas Euroopa Liidu Copernicuse kliimamonitori (C3S) ja USA Riikliku Ookeani- ja Atmosfääriameti andmete põhjal.

ÜRO agentuur tõstis esile asjaolu, et kõik kaheksa palavaimat aastat on olnud alates 2015. aastast, ehkki alates 2020. aastast on olnud mitu järjestikust La Niña nähtust.

«Viimased kaheksa aastat olid maailmas üha tõusva kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni ja akumuleerunud soojuse tõttu kõige soojemad mõõtmisajaloos,» ütles ÜRO Meteoroloogiaorganisatsioon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles