Egiptusest tuleb arheoloogilisi avastusi nagu Vändrast saelaudu
Egiptuse arheoloogid esitlesid esmaspäeval Hathori templi lähedalt välja kaevatud naeratavat sfinksi, kellel on ka põselohud.
Lubjakivist kuju leiti Lõuna-Egiptuses Hathori templi lähedalt kahetasandilisest hauakambrist. Egiptuse antiikasjade ja turismiministeerium teatas avalduses, et detailselt voolitud sfinksi kõrvalt leidsid uurijad ka Rooma steeli, millele oli kirjutatud nii hieroglüüfides kui ka lihtsustatud kirjas. Kui steelile kirjutatu täielikult dešifreerida suudetakse, võiks ka teada saada, keda skulptuuril kujutatakse. Egiptuse uurimisrühma hinnangul võib see olla Rooma keiser Claudius.
Pealinnast Kairost umbes 500 kilomeetrit põhjas asuvast Hathori templist leiti 19. sajandil taevakaart, mis on alates 1922. aastast Pariisis Louvre’i muuseumis olnud. Egiptus tahab seda tagasi.
Riik on viimastel kuudel avalikustanud suuri arheoloogilisi leide eelkõige Kairost lõunas asuvast Sakkara templist, aga ka Gizast, kus asub ainus säilinud struktuur seitsmest iidsest maailmaimest. Neljapäeval teatas antiigiministeerium Giza suure püramiidi seest avastatud üheksameetrisest tunnelist, mis võib arheoloog Zahi Hawassi sõnul viia vaarao Hufu tegeliku matmiskambrini.
Võimud teatasid jaanuaris, et kaugemal lõuna pool on arheoloogid avastanud Vana-Rooma-aegse linna varemed.
Osa eksperte näeb neis avaldustes teadusliku väärtuse asemel pigem poliitilisi ja majanduslikke kaalutlusi, sest Egiptus loodab raskes majanduskriisis oma turismitööstust elavdada. Valitsuse eesmärk on 2028. aastaks sisse tuua 30 miljonit turisti aastas. Enne pandeemiat oli see arv 13 miljonit.