Olga Pihl: armastus teadustöö vastu viib labori tippu
/nginx/o/2023/01/31/15110482t1h4fba.jpg)
TalTechi aasta parimaks valitud arendustöö, mis uuris põlevkivi ja teiste orgaaniliste materjalide koostöötlemist ning saadavate produktide omadusi, sündis Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse laboris, mida juhib Olga Pihl.
Pihl nimetab parimaks hinnatuid arendustööd kõige suuremaks tänuks nende laboris tehtu eest ning kiidab seejuures väga oma töötajaid – inimesi, kellele meeldib see, mida nad teevad.
Suure potentsiaaliga ja palju positiivset tähelepanu pälvinud arendustöö meeskonda juhtinud Olga kinnitab, et laboris töötamine on põnev ja huvitav.
Põlevkivi kompetentsikeskuses ei tegeleta ju vaid kütustega, nagu viitab labori nimi: kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabor, aga see muudabki töö huvitavaks. «Töötame põlevkivi, ravimite, tuulikulabade, loomakasvatusjäätmete, kivisöe, joogivee ja olmejäätmetega ning aitame ettevõtteid ebatavaliste analüüsidega. Mõnikord tulevad nad välja lahenduse või ideega, mida nad paluvad meil kontrollida,» tutvustab Olga.
Teemad, mida nad arendavad, tulenevad sellest, mis on tänapäeval oluline. «Ideid tuleb erinevaid, mõnikord proovime kohe «katseklaasis» midagi ära teha. Vaatame, kas töötab või mitte. Kui töötab, liigume järgmise sammu juurde,» selgitab Olga.
Osa labori rahastusest tuleb aga põlevkivi kompetentsikeskuse arendamise projektist ja uuringud toimuvad vastavalt selle projekti jaoks varem koostatud programmile.
Meeskonna edu tuleb armastusest töö vastu
Pihl tunnistab, et tal on väga vedanud. Tema kolleegid – teadlased, insenerid, laborandid, spetsialistid – on inimesed, kellele meeldib see, mida nad teevad. Meeskonna edu seisneb ju armastuses selle vastu, millega tegeled. Loomulikult pole aga vastutus viimasel kohal.
Labori juht lisab, et projektide või rutiinsete analüüside korrektne läbiviimine on meeskonnatöö. «Igaühel on siin oma roll. Minul siis juhi oma,» lausub Pihl, kes peab seda ametit 2015. aastast.
/nginx/o/2023/01/31/15110454t1hbc2e.jpg)
«Kui rääkida meie akrediteeritud laborist, mis teostab nii uuringuid kui täidab ka klientide tellimusi, mida on meil igas kuus kümneid, siis on ka minu töö sisu mitmekesine,» ütleb Olga. «Koostan uurimisprojektide tööplaane, juhin mõnesid projekte, suhtlen klientidega, koostan aruandeid, katseprotokolle ja esildisi arvete vormistamiseks, vastutan labori kvaliteedisüsteemi eest ja haldan sellega seotud dokumentatsiooni ning tegelen paljude muude igapäevaküsimustega.»
Doktoritöö taga on õige teema, aeg ja koht
Oma tööd nautiva meeskonna ja positiivse tagasiside kõrval paneb Olga Pihli igapäevaselt tegutsema ka erialane areng, mida kroonib hiljuti edukalt kaitstud doktoritöö «Eesti põlevkivi ja polümeerjäätmete koospürolüüs». Muide, see oli esimene TalTechi Virumaa kolledžis kaitstud doktoritöö.
«Algul oli väga raske, sest pidin meelde tuletama matemaatika, keemia, füüsika. Aga nagu selgus, siis täiskasvanuna õppides muutud sa nii kangekaelseks, sest saad aru, miks sa seda teed.»
Olga Pihl
Teekond doktoriõppesse astumisest töö kaitsmiseni ei olnud aga kerge, seda mitmel põhjusel. «Vahetusid juhendajad ja teemad, aga kokkuvõttes teema, millel ma kaitsesin, on väga aktuaalne. Võin öelda, et olin õigel ajal õiges kohas,» tõdeb Olga ja loodab, et kõigi raskuste kiuste valminud uurimistöö tulemused on kasulikud nii teadlastele kui ka plastjäätmeid taaskasutada plaanivatele ettevõtetele.
«Mina ei olnud esimene, kes uuris põlevkivi ja plastjäätmete koospürolüüsi protsessi. Kuid minu uurimus erines teistest uuringutest oluliselt, sest uurisin Eesti põlevkivi pürolüüsi erinevate jäätmepolümeeride seguga, mitte ainult ühte-kahte polümeeri.»
Uurimistöö mitmed tulemused üllatasid põlevkivitöötlemise ettevõtete esindajaid. Näiteks näitas Olga, et koospürolüüsi puhul aditiivsuse põhimõte ei tööta. Asendades poole põlevkivist polümeerjäätmetega, ei vähene põlevkiviõli omadused, näiteks väävlisisaldus, mitte poole võrra, vaid rohkem.
Põlevkivi koospürolüüsil polümeerjäätmetega toimub väävli jaotumine pürolüüsiproduktide vahel teisiti kui ainult põlevkivi pürolüüsi käigus.
Ehitaja on, aga ehitanud ei ole
Esimese kõrghariduse sai Olga ehitusvaldkonnas, kus ta aga kunagi töötanud ei ole. Aastaid hoopis klienditeeninduses tegutsenud naist innustas 2006. aastal Virumaa kolledžis «Kütuste tehnoloogia» õppekavale õppima asuma teadmine, et Ida-Virumaal on selliste asjatundjate järele suur nõudlus. Ka pere toetas teda igati.
«Algul oli väga raske, sest pidin meelde tuletama matemaatika, keemia, füüsika. Aga nagu selgus, siis täiskasvanuna õppides muutud sa nii kangekaelseks, sest saad aru, miks sa seda teed. Kangekaelsus ja õpihimu viisudki mind selleni, et kui olin kolmandal kursusel, kutsuti mind osalise koormusega tööle laborisse, mida nüüd juhin.»
/nginx/o/2023/01/31/15110456t1h39ce.jpg)
Laboris töötas ta algselt keemiainsenerina, kuid pärast «Kütuste keemia ja tehnoloogia» magistriõppe lõpetamist pakuti juba labori juhataja ametikohta. «Mul vedas, et asusin laborisse tööle insenerina ja tegin palju analüüse, seetõttu saan üsna hästi aru, millised probleemid võivad tekkida analüüsimisel või millised võimalused meil on,» nendib Olga.
Juhtimist õpitakse läbi oma vigade
Kui erialaseid teadmisi saab hankida koolis, siis labori juhtimist tuleb õppida omal käel. «Kahjuks ei ole mul õnnestunud head näidet labori juhtimisest näha, tuleb õppida oma vigadest,» nendib Olga. «Kuid olen kindel, et Eestis ja loomulikult meie ülikoolis on toredaid juhte, kes võiksid oma kogemusi jagada.»
Töös aitab tal areneda erinevate probleemidega silmitsi seismine ning lahenduste leidmine. Lisaks tuleb palju lugeda – ja mitte ainult teaduskirjandust, vaid ka erinevaid regulatiivseid dokumente, õigusakte, käia koolitustel ja suhelda professionaalidega.
Olga tunnistab, et juhi tööpäev ei ole kaheksatunnine, korraga ei saa ka kogu puhkust välja võtta. Otsuseid tuleb teha kiiresti ja ideaalis õigesti. Emotsioone peab oskama ohjeldada.
Kõige rohkem tunneb Olga aga puudust ajast, mida oleks vaja selleks, et kirjutada rohkem teadusartikleid.
«Mulle väga meeldib artikli sünd,» lausub Olga, kellel on osa materjali doktoritöös avaldamata. Ka uuringud, mida laboris praegu tehakse, on päris huvitavad – ja nende tulemustest tahaks Olga teadusartiklites väga kirjutada.
Praegu aga jätkub laboris polümeerjäätmete ringlussevõtuga tegelemine. Plaanis on uurida võimalust saada pürolüüsiõlist uusi keemiatooteid. Samuti kavatsetakse läbi viia kaheastmelise pürolüüsi katseid. Ainest uuteks teadussaavutusteks ja doktoritöödeks jagub.