Napp pääsemine: Asteroid 2023 BU lendab täna öösel 3600 km kauguselt üle Lõuna-Ameerika (3)
26. jaanuar 2023, 19:47
/nginx/o/2023/01/26/15101800t1h8f21.jpg)
- Bussisuurune taevakivi meile suurt ohtu ei kujuta
- 2023 BU möödub nii lähedalt, et Maa gravitatsioon tirib selle uuele orbiidile
- Täpse trajektoori arvutas välja inimkonda kokkupõrgete eest hoiatav süsteem
Täna öösel kella poole kolme paiku jõuab Maale kõige lähemale asteroid 2023 BU, mis peaaegu riivab meie planeeti, möödudes 3600 kilomeetri kauguselt. Selle avastas amatöör-astronoom Gennadi Borisov ning teekonna arvutas välja NASA uus asteroididega kokkupõrke avastamise süsteem. Mööduv taevakivi jääb terveks ja ka meie planeedile mingit kahju ei tohiks tekkida.
Harrastusastronoom Taavi Niittee Tõrva Astronoomiaklubist väga erilist vaatemängu ülilähedalt mööduva külalise puhul siiski ei ennusta: «Meie asukohast selle asteroidi möödalendu kohe kindlasti näha pole. Seda sel lihtsal põhjusel, et Maa jääb sellele vaatepildile ette. Küll aga on asteroid tehniliselt vaadeldav Eestist mõni aeg peale möödalendu just siis, kui see hakkab planeedist kaugenema.»
Tema sõnul pole lootust isegi Lõuna-Ameerikas ka kõige lähemas punktis asteroidi palja silmaga näha. Teleskoobiga vaadeldes tuleb aga taevas suhteliselt kiiresti liikuvat objekti sujuvalt «jälitada».
Põhjuseks on see, et 2023 BU on vaid väikese bussi suurune ning jääb ka 3600 kilomeetri kaugusel lihtsalt liiga tuhmiks.
A newly discovered asteroid, named 2023 BU, is expected to make one of the closet approaches by a near-Earth object ever recorded. Thanks to diligent teams of #planetarydefense experts, we know It poses zero risk to Earth.
Learn why: https://t.co/MBLpHqb7h7 pic.twitter.com/j9McEGrOVm
— NASA Asteroid Watch (@AsteroidWatch) January 25, 2023NASA hinnangul pole mingit ohtu, et asteroid Maaga kokku põrkaks. Isegi kui see nii juhtuks, muutuks väike 3,5–8,5 meetrise läbimõõduga taevakeha tulekeraks ning laguneks atmosfääris kiiresti, kuigi maapinnani võib isegi jõuda pisikesi tükke väikeste meteoriitidena.
Asteroidi avastas amatöör-astronoom Gennadi Borisov laupäeval, 21. jaanuaril. Kolme päeva jooksul olid mitmed vaatluskeskused üle maailma teinud peale seda kümneid vaatlusi, täpsustades 2023 BU orbiiti.
Andmed sisestati NASA kosmiliste kokkupõrgete eest hoiatavasse süsteemi ja see leidis hetkega oletatava trajektoori, mis näitas, et ohtu pole.
Lehelt Eyes on Asteroids saab näha, millised taevakehad meid hetkel võiksid ohustada või väga lähedalt mööduda.
Kui haruldased või sagedased sellised bussisuurused külalised on?
«Võib öelda, et tõenäoliselt sõidab taolisi kosmosekive meist umbes sama lähedalt mööda mitu tükki aastas ning aeg-ajalt neist mõni satub ka atmosfääri ja jõuab isegi tükkidena maapinnani,» ütleb Taavi Niittee. «Enamasti nad mingit suuremat kahju ei tee, kuna valdav osa planeedi pinnast on kaetud veega ja on asustamata. Erandina võib välja tuua 2013. aasta veebruaris Venemaal Tšeljabinski oblasti kohal plahvatanud 20-meetrise läbimõõduga asteroidi, mille lööklaine tõi endaga kaasa ka kergemaid inimvigastusi.»
Iga Maa lähedusse jõudva asteroidi trajektoor muutub planeedi gravitatsiooni tõttu. 2023 BU jõuab aga nii lähedale, et selle teekond ümber Päikese muutub eeldatavasti väga oluliselt. Enne Maaga kohtumist oli asteroidi orbiit ümber Päikese ligikaudu ümmargune, tehes tiiru 359 päevaga. Pärast kohtumist meie planeediga venib teekond pikemaks, nii et üheks tiiruks kulub edaspidi 425 päeva.
Astronoomide pilk on läinud teravamaks
Selliseid külalisi võib olla päris palju. Iseasi, kui paljusid neist tuvastada suudetakse. «Näiteks antud asteroidist lähemaid möödalende on dokumenteeritud kolm ning need kõik viimase paari aasta jooksul,» räägib Taavi Niittee. «Siinkohal ei tohiks teha ekslikku järeldust, et taoliste lähedaste möödalendude arv on kuidagi sagenenud, vaid pigem on astronoomid muutunud nende tuvastamisel üha osavamaks. See oskus võib tulevikus olla inimliigi säilimise kohapealt päris tähtis, kuna Päikesesüsteemis võib ringi hulkuda ka selliseid taevakehi, millel on potentsiaali meid siit planeedilt minema pühkida. Mida varem me nende olemasolu kindlaks teeme, seda suurem on võimalus midagi ette võtta.»
Just selle vastu, et meid ootamatult kosmiline katastroof ei tabaks, ongi NASA juurde loodud planeedi kaitse koordineerimise keskus PDCO. Samal eesmärgil katsetati hiljuti meid mitte ohustanud asteroidi teelt kõrvale juhtimist satelliidiga nügides, mis lõppes edukalt.
NASA tutvustab selles videos, kuidas Maad ohustavaid taevakehi avastatakse ja jälgitakse: