:format(webp)/nginx/o/2022/07/30/14729005t1hdb69.jpg)
Kui veel eile joonistas Euroopa lennuohutuse agentuur EASA Hiina kontrollimatult alla kukkuva raketi võimalikud maandumiskohad Portugali, Hispaaniasse ja Kreekasse, siis nüüd on atmosfääri sisenemise oletatav aja-aken juba kitsenenud ning Euroopa võib (peaaegu) kergendatult hingata.
Veel kolmapäeval pakuti kosmoseprügi allasadamise ajaks järgmise nädala algust. Praeguste ennustuste järgi kukub Hiina kosmosejaama mooduli üles viinud hiiglaslik kanderakett CZ-5B alla laupäeval kell 23.53 +/- 347 minutit (Eesti aja järgi), ennustatakse Euroopa Liidu kosmosejälgimise keskuses (EU SST).
Eile olid võimalikud allakukkumise kohad ennustuste järgi veel sellised:
/nginx/o/2022/07/30/14728958t1h8588.png)
Tänaseks on maale jõudmine märgitud nende roheliste joontega (ja see teekond täpsustub iga hetkega):
/nginx/o/2022/07/30/14728982t1he7f2.png)
Nagu näha, võib ligi 30 meetri pikkune ja 17-22 tonni kaaluv kanderakett B5 prantsatada veel USA-sse, Lõuna-Ameerikasse, Aafrikasse või isegi Hiinasse, kust see startis.
EU SST on andnud hoiatuse lennufirmadele ja lennujuhtimiskeskustele, et viimase aja üht suurimat kosmoseprügi arvestataks täna õhtul lennuteekondade planeerimisel.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
⚠️Update: the re-entry window of object CZ-5B has narrowed down to 2022-07-30 20:53:53 UTC ±347 min. The #EUSST sensors network keeps monitoring the object closely and Operations Centres are performing analyses. Stay tuned!
Read more: https://t.co/b7Ja0QuSIz #CZ5B #LongMarch5B pic.twitter.com/Pz1EfwOP9z
— EUSST (@EU_SST) July 29, 2022Pärast atmosfääri sisenemist ligi 80 kilomeetri kõrgusel võib rakett puruneda ja selle tükid laotuvad ligi 160 kilomeetri pikkusele alale. Maapinnani jõudes on tükkide kiirus mõnisada kilomeetrit tunnis.
Tavaliselt juhitakse rahvusvahelise hea tava järgi suuremad kosmoselaevade, satelliitide ja rakettide osad vaikse ookeani lõunaossa Point Nemo lähedale, kus need kukuvad avaookeani ja kedagi ei ohusta. Point Nemo on maismaast kõige kaugemal asuv punkt ookeanis. Lähim kallas jääb sealt 2688 kilomeetri kaugusele.
Põhjus, miks on ettearvamatult alla kukkuva kanderaketi maandumiskohta raske täpselt ette ennustada, on selle kiiruses. Nimelt lendab kosmoseprügi 27 000 km/h ja seega juba üks tund määramatust tähendab ligi 27 tuhande kilomeetri suurust viga.
Atmosfääri sisenemiseks peetakse raketi jõudmist 80 kilomeetri kõrgusele. Euroopa kosmoseagentuuri andmetel kosmosetükk veel «laperdab» ehk pöörleb ümber oma telje, mis tähendab, et see võib atmosfääri jõudes liikuda ettearvamatult. Lisaks mõjutab raketi maapinnale või merre jõudmist maandumiskohas valitsev ilm.
Teekonna alla jääb 70-protsendilise tõenäosusega vesi, maismaal aga on inimeste tihedam asustus tavaliselt koondunud linnadesse.
Seega ennustavad kosmosespetsialistid, et 99,5-protsendilise tõenäosusega ei juhtu mitte midagi, kui kosmoselaeva tükk alla jõuab ja paanikaks pole põhjust.