AK FOOKUS Ülo Jaaksoo: Huvitav on see, et meie Eestis usaldame oma riiki (8)

Copy
Küberneetika instituudi kauaaegne juht akadeemik Ülo Jaaksoo Vabamus, kus parajasti on ülal näitus e-Eesti kujunemisloost ehk kuidas sai endisest põllumajandusriigist digitaalne ühiskond. 
Küberneetika instituudi kauaaegne juht akadeemik Ülo Jaaksoo Vabamus, kus parajasti on ülal näitus e-Eesti kujunemisloost ehk kuidas sai endisest põllumajandusriigist digitaalne ühiskond. Foto: Madis Veltman

Olid ajad, Eestile pöördelised ajad, mil teadlastel ei tasunud kätt väristades riigilt raha paluda – sest raha taas vabanenud riigis nagunii polnud –, vaid tuli nuputada, kuidas seda uurimistööga ise teenida. Üks selliseid nuputajaid oli akadeemik Ülo Jaaksoo, tollane küberneetika instituudi direktor, kes suutis panna oma juhitava asutuse andma Eesti asjadesse kaaluka panuse. Kas või piirivalve, lennu- ja veeteede ameti ning politsei arengusse. Näiteks esimesed politseiautod olid varustatud küberneetika instituudi toega – autoregister, isikuandmed jmt – ning raadiosaatjaile, mis paiknesid auto pakiruumis, said loodud soojendused, et saatjad töötaksid ka pakasega.

Küberneetikute ilmselt tuntuimaks ja rahvusvaheliselt levinuimaks ettevõtmiseks sai X-tee ehk Eesti riigi turvalise andmevahetuse kiirtee, mille edulugu on teada Arubast Gröönimaani.

Veerand sajandit tagasi küberneetika instituudist väljakasvanud IT-ettevõtet Cybernetica AS juhtinud Jaaksoo (83) on üks e-Eesti rajajaid, kelle elu ja tegevus on käinud Eesti digiriigi arenguga paralleelselt ning ulatub juba eelmise riigikorra aega, sest perspektiivikat teadust sai tehtud ka tollal. Ent Jaaksoo ütleb: «Üldiselt ma ei mõtle palju minevikule ega aruta, mis kunagi on toimunud. Mõtlen tänasele ja homsele, rohkem ette.»

Tagasi üles