:format(webp)/nginx/o/2022/07/14/14694036t1h9508.jpg)
Olid ajad, Eestile pöördelised ajad, mil teadlastel ei tasunud kätt väristades riigilt raha paluda – sest raha taas vabanenud riigis nagunii polnud –, vaid tuli nuputada, kuidas seda uurimistööga ise teenida. Üks selliseid nuputajaid oli akadeemik Ülo Jaaksoo, tollane küberneetika instituudi direktor, kes suutis panna oma juhitava asutuse andma Eesti asjadesse kaaluka panuse. Kas või piirivalve, lennu- ja veeteede ameti ning politsei arengusse. Näiteks esimesed politseiautod olid varustatud küberneetika instituudi toega – autoregister, isikuandmed jmt – ning raadiosaatjaile, mis paiknesid auto pakiruumis, said loodud soojendused, et saatjad töötaksid ka pakasega.