Iga järjekordse kanderaketi start paneb sellele laetud koorma – olgu tegu siis tehiskaaslase või reisijaid täis kosmosemasinaga – omanikke aina rohkem küüsi närima ning murest higistama, sest kosmilist prügi hiilib peaaegu igal Maad ümbritseval orbiidil ja kaugemalgi veel.

Hiljuti tabas ka maailma kalleimat kosmoselaadungit – kümme miljardit maksma läinud James Webbi kosmoseteleskoopi – teadmata päritoluga prügitükk, mis selle täppisinstrumendi peeglitki veidi paigalt nihutas. Sellega oldi mõistagi arvestatud, et isegi 1,5 miljonit kilomeetrit Maast eemal võib mingi hirmkiirelt vuhisev kübe ülitäpseks lihvitud peeglile saatuslikuks saada. Too pauk oli eeldatust tugevam, aga peegel suudeti taas õigesse kohta tagasi nihutada ja eeloleval teisipäeval lubabki NASA meile esimesi kaugele minevikku vaatavaid pilte.

Kust see prügi pärit, jääb parajaks mõistatuseks. Postimehega vestelnud tehiskaaslase ESTCube-2 ehitamise projektijuht Hans Teras ja sama projekti suhtekorraldaja ning materjaliteadlane Katriin Kristmann arvavad, et NASA kosmoseteleskoopi rünnanud nupsik võis pärineda kasvõi poole sajandi tagustest kuureisidest, kui peent sodi tekitavaid raketistarte oli üksjagu ja neist jäi maailmaruumi tiirlema ka hulgaliselt prahti.

Kommentaarid
Copy