Kõrbestumise pidurdamiseks panustatakse triljonitesse dollaritesse ulatuvale erasektori rahastusele

Foto: Ali Altın / UNCCD

ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioon (United Nations Convention to Combat Desertification, UNCCD) avaldas kolmapäeval põhjaliku eksperthinnangu praeguste ja tulevaste maakasutustrendide kohta. Järgmisel nädalal kogunevad konventsiooni osapooled ka Elevandliluurannikule Abidjani 15. tippkohtumisele.

Kuigi Eesti otseselt mõjutatud maade hulka arvatud ei ole, liitus Eesti konventsiooniga 2011. aastal siiski ning on osana Euroopa Liidust esindatud ka tippkohtumisel. Samuti pole meil põhjust end kõnealuste probleemide osas päris immuunseks pidada – põuad mõjutavad meidki ja hakkavad mõjutama tulevikus üha rohkem.

Paljudes uuringutes on kinnitatud ka seost maa degradeerumise ja rände vahel – kui võimalusi toidu kasvatamiseks napib, põgenevad inimesed teistesse riikidesse. Selliseid tendentse on juba märgata näiteks Haitil, Afganistanis, Somaalias, Saheli piirkonnas ja mujal. «Me ei saa jätkuvalt lihtsalt hädaldada, et inimesed surevad nälga või pakkuda jätkusuutmatut toiduabi, kui tegelikult on võimalik leida ka kestvamaid lahendusi. Meil on vastavad tehnoloogiad olemas,» ütles konventsiooni täitevsekretär Ibrahim Thiaw intervjuus AFP-le.