Inimkonna külvatud segadus ähvardab meid ilma jätta olulistest toidukultuuridest

Mesilased. Foto: Pexels

Hinnanguliselt kolmveerand 115 globaalse tähtsusega toidukultuurist sõltub ÜRO andmetel erinevate loomade raskest tööst – tolmeldamisest. Ilma erisuguste putukateta ei oleks meil ei kakaod, kohvi, mandleid ega kirsse, rääkimata nende osalusest kahjuritõrjes ja aineringes. Kuid nagu selgub mitmest möödunud nädalal avaldatud uuringust, mõjuvad kliimamuutused kombinatsioonis teiste inimtekkeliste muutustega putukatele laastavalt.

Isegi ilma kliimamuutuseta on metsade põllumajandusmaaks muutmise– vähemalt praeguste levinud praktikatega – tagajärjeks kuivemad ja kuumemad alad. Kuni praeguseni ongi peamine põhjus nii putukate elurikkuse kui populatsioonide vähenemise taga olnud elupaikade kadu ja intensiivne põllumajandus.

Ajakirjas Nature avaldatud uuringust, kus esmakordselt vaadeldi korraga tõusvate temperatuuride ja tööstusliku põllumajanduse (sealhulgas intensiivse pestitsiidide kasutamise) koosmõju putukapopulatsioonidele, selgub, et kui sinna kompotti lisada veel paar kraadi soojenemist, siis muutuvad sellised piirkonnad veelgi haavatavamaks ning ühtlasi ületatakse paljude liikide taluvuspiirid. Nimelt kogevad putukad nüüd pikemaid perioode, mil temperatuur ületab kõrgemaid äärmusi, kui alles vähem kui sajandi eest.