/nginx/o/2022/10/29/14927890t1he786.jpg)
/nginx/o/2022/03/29/14454423t1hfd75.jpg)
- Kaootiliseks peetud protsessidesse süvenedes võib leida viise nende taltsutamiseks.
- Geoinseneeria pakub lahendusi ilma muutmiseks, kliima kohandamine nõuab enamat.
- Võimalik, et teadlased leiavad viisi äärmuslike ilmaprotsesside vältimiseks.
On levinud lugu kaoseteooriast, mis räägib sellest, et paljud nähtused – ilm näiteks – on sellised, et kusagil troopikas tiivaga õhku lõiganud liblikas võib põhjustada tormi teisel pool maakera. Me pole siiani teadnud, kas see nii on, aga kui füüsikud ja matemaatikud vaatavad selliseid nähtusi kirjeldavaid võrrandeid, siis paistvat sellistest väga-väga väikestest muutustest lähteandmetes välja just selline määramatus nende võrranditega kirjeldatud liikumistes.
Seni kaootiliseks peetud protsesside lähemal uurimisel võib leida ka teid, kuidas neid suunatult korra poole nihutada.
Jaapani riikliku teadusuuringute instituudi RIKEN arvutuskeskuses on koostatud ja testitud ilmamudeleid ning püütud ennustada, kuidas on võimalik vältida raskete tagajärgedega ilmastikunähtusi.
Geoinseneeria – võimas, aga ohtlik lahendus
Meetod on oluliselt peenekoelisem kui siin-seal arutluse all olnud geoinseneeria võtted. Paduvihma-eelseid pilvi sunnitakse tõesti juba praegugi tühjaks sadama, tulistades neisse mitmesuguseid kemikaale – peamiselt hõbedaühendeid. Need on aga pigem lokaalsed ettevõtmised, millega mõne suurlinna kohal päikesepaiste tagada. 2016. aasta Pekingi olümpiamängude ajal just sel moel taevast tüütutest vihmapilvedest tühjendatigi. Maksma läks see korralikes kogustes miljoneid. Hiina pole ainus, kus ilmaga selliseid trikke tehakse.
/nginx/o/2022/03/29/14454424t1he4d6.jpg)
Laiem küsimus on aga kliimas. Kliimamuutustega toimetulekuks on pakutud välja ulatuslikke geoinsneeriakavasid. Küll pakutakse kliima jahutamiseks valgust peegeldavaid aerosoole, mida atmosfääri ülakihtidesse puistata; küll soovitatakse Lõunamere rauapuuduses vetikaile rauarikast toitu anda, et need siis atmosfäärist süsihappegaasi neelama asuksid. Siiani on sellistest Maad-muutvatest plaanidest siiski loobutud: tagajärjed on ennustamatud ja muutusi on raske tagasi pöörata.
Ühe kaost tekitava liblika asemel kolm korda loovat
RIKENI õpetlased aga näitavad ajakirjas Nonlinear Processes in Geophysics avaldatud uurimuses, et nagu väike muutus võib esile kutsuda ulatuslikke muutusi ilmas ja kliimaski, on võimalik toimida ka vastupidisel moel. Hüpliku trajektooriga võrrandeid on võimalik «taltsutada» rahulikumaks, kui mitmeid parameetreid koos mõjutada.
Liblika tiivalöök ja Lorenzi atraktor
Liblika tiivalöök pole mingi juhuslik võrdlus, vaid tuleneb asjaolust, et esimene inimene, kes sedalaadi võrrandeid uuris, oli matemaatik ja meteoroloog Edward Lorenz. Tema näitaski, et teatud tüüpi võrrandite lahendused on graafiliselt esitletavad liblikatiibu meenutava kujutisena. See nn Lorentzi atraktor käitubki ettearvamatult. Samalaadsed avaldised kirjeldavad ka ilmastikuprotsesse ning nende mõnes mõttes loomupärane hüplikkus ja ettemääramatus on ka põhjus, miks pikaajalisi ilmaprognoose peetakse võimatuks.
Kõik see pole veel kristalliseerunud rakendatavaks praktikaks ja tegemist on esimeste sammudega teooria suunal. Väga suure lihtsustusega võib selle teooria kohta öelda, et kui ühe liblika tiivalöök võib ilma ja küllap ka kliimaprotsesse kirjeldavad võrrandid perutama panna, siis kolme liblika koordineeritud tiivalöökide tulemusena võib nii ilma kui ka kliimaga toimuv ettearvatavalt taltsamaks ja kontrollitavaks muutuda.
Uurijad loodavad, et sel moel õnnestuks vältida ka äärmuslikke ilmaprotsesse, nagu seda on pikad ja küllased padusajud.
Nende koordineeritult käituvate liblikate puhul ei eeldata, et tegemist peaks olema jõulise geoinseneeriaga, vaid peetakse silmas sootuks muid, loomulikke protsesse, mida peaks siis arukalt koordineerima.
See arukas koordineerimine võib tähendada ka üleilmseid leppeid ja koostööd, mis seni on kehvalt õnnestunud. Jääb lootus, et uus, veel sündiv teooria võiks lisada ühistegevuse harrastamiseks rohkem eri ühiskondade indu.
RIKEN
1917. aastal asutatud Jaapani riiklik teadusuuringte instituut. Keskus asub Tokyo lähistel Wakōs, allasutused kuues kohas üle Jaapani.
RIKEN on lühend jaapanikeelsest nimest «füüsikaliste ja keemiliste uuringute instituut».
Tänapäeval on RIKENis ligikaudu 3000 töötajat ja seal on loodud maailma üks võimsamaid superarvutivõrke, millega on tehtud ka uue kaosekontrolliteooriani viinud arvutused.