Vene tankid kobavad GPS-pimeduses, aga jõuavad ometi kohale - kuidas küll?

Vene tankid Krimmis GPSile või GLONASSile loota ei saa. Foto: Sergei Malgavko/TASS/Scanpix

Vene tank ei kasuta Ukrainasse sõites GPSi ilmselgetel põhjusel. Ei kasutata isegi mitte GLONASSi, mis on USA sõjaväe ­GPSi ehk satelliitnavigatsiooni Vene analoog. Siiamaani aga töötab Venemaal juba Teise maailmasõja ajal leiutatud ja kasutusele võetud lahendus, mida tarvitatakse siis, kui muud tehnoloogiad pole kättesaadavad.

Navigatsioonilahendusi, mida kasutada ilma sputnikute või satelliitide abita, pole just palju, kuid neid siiski on. Üks neist on Teise maailmasõja ajal välja mõeldud lahendus, mida on aja jooksul edasi arendatud ja täpsemaks tehtud - satelliitnavigatsiooni-eelne süsteem Tšaika millele on eraldatud eetris ametlik sagedusvahemik 100 kHz juures.

Ukrainas on Vene tankidel Tšaikat mugav kasutada, sest tugijaamad ehk mitmesaja meetri kõrguste mastidega saatjad asuvad täpselt Ukraina ümber Valgevenes, Venemaa läänepiiri lähedal ja Krimmis. Kolm masti ümber Ukraina annavad triangulatsiooniga asukohamääramise täpsuse 20–50 meetrit, mis on tanki liikumiseks piisav, et teada saada, kus enam-vähem ollakse.