Üliharuldase metalliga saab valguse toel teha kliimasõbralikke trikke

Tönu Pullerits ja Kaibo Zheng Lundi ülikoolist laserspektroskoobi juures.
Tönu Pullerits ja Kaibo Zheng Lundi ülikoolist laserspektroskoobi juures. Foto: Pavel Chabera

Ülikõrge sulamistemperatuuriga reeniumist (sulamistemperatuur 3186 °C) tehakse suurt kuumust taluma pidavate reaktiivmootorite osi. Reenium on äärmiselt haruldane, maailma aastane reeniumitoodang on umbes 50 tonni ja suur osa sellest kulubki kallimate lennumasinate valmistamiseks. ​Reeniumi mitmesugused orgaanilised ühendid on aga teada-­tuntud katalüsaatorid.

​Värskes võrguajakirjas ­Nature Communications on vaatluse all Rootsi, Saksa, Taani, Hiina ja Vene ülikoolide koostöös valminud reeniumit sisaldavad katalüsaatorid, mis suudavad valguse toimel muuta atmosfääris oleva süsihappegaasi keemiliselt reaktsioonivõimeliseks vingugaasiks. Nende tööde üks võtmeisik on juba aastakümneid Rootsis Lundi ülikoolis töötav keemilise füüsika professor Tõnu Pullerits.

Tagasi üles