AK ⟩ Mõtlematult tegutsedes toimime kui neitsisigijad

Lehetäid paljunevad kogu suve partenogeneetiliselt. Alles suve lõpul ilmuvad suguisendid, kes paarituvad. Suguliselt viljastatud munad elavad üle talve ja kevadel tsükkel kordub. Pildil ploomipuu-lehetäid. Foto: Urmas Tartes

Neitsisigimine võimaldab kiiresti kopeerida, kuid kohastumine jääb tagaplaanile – siit on midagi kõrva taha panna inimühiskonnaski.

Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last (Matteuse evangeelium 1:18). Teoloogilised vaidlused selle üle, kas Jeesus sündis emast ilma sugulise vahekorrata neitsisigimise teel ehk partenogeneetiliselt, kestavad praeguseni, kuid kujundite keeles kirjutatud tekstidest polegi mõtet otsida otseseid selgitusi maailma toimimisest.

Isegi meie väga noort põhiseaduse teksti tõlgendatakse aegade möödudes ja teadmiste muutudes uuesti ja varasemast ka pisut teistmoodi. Mis siis veel tuhandeaastastest piiblilugudest rääkida, eriti kui nende lugude kirjapaneku ajal olid teadmised maailma toimimisest praegustest märksa piiratumad.