8. veebruaril teatasid vene teadlased, et on pärast 30 aastat kestnud puurimist lõpuks murdnud läbi 3769,3 meetrisest jäämassiivist ning jõudnud Vostoki järveni, mis ei ole päevavalgust näinud vähemalt 15 miljonit aastat.
Galerii: teadlased pistavad Antarktikas rinda raskete töötingimustega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Okeanograaf Chuck Kennicutt, kes Antarktika piirkonnas uurimistöid koordineerib, rääkis veebilehele EarthSky, et loodetavasti on nüüd võimalik leida vastus paljudele küsimustele. «Näiteks, millised eluvormid säärastes jääalustes järvedes elavad, kuidas on järved ajapikku arenenud, kas järved mõjutavad kuidagi järve peal olevat jääkihti jne.»
Teadlased üle maailma arvavad, et jää all võib elutseda mikroobe. Vostoki järve ekstreemsed olud on sarnased nendele, mis võivad olla mujal universumis. Kennicutt selgitas, et põhiline eluks vajalik komponent on vesi. «Me teame praegu, et meie päikesesüsteemis on veel kohti, mida katab paks jääkiht ning tundu ka, et selle all võib olla vett.»
«Antarktika järved on maaväliste jääkogumitele sarnased, kuid tõsiasi on ka see, et planeedil Maa ei ole tingimused nii keerulised. Aga vähemalt on olemas analoogia, et sellistes kohtades võivad organismid olla kogunenud suurte jääkihtide all olevatesse veekogudesse,» rääkis Kennicutt.