Tartus sumisevad lõunamaised kärbsed

Maaülikooli kärbeste vaklasid on maitsta saanud ka kodumaiseid kanad. Nagu katsetest selgub, muudab see omakorda ka kanamunade maitset - küsitluste tulemusena lausa paremaks. Foto: Rihard Reissaar

Ogakärblaste sugukonda kuuluval Hermetia illucens’il ei ole veel eestikeelset nimegi, ometi on see lõunamaine kärbseliik end mugavasti palavas Eesti Maaülikooli laboris sisse seadnud.

Esimene kärbeste koloonia toodi maaülikooli limnoogiakeskuse teaduri Maidu Silma eestvedamisel mõne aasta eest Leedust. Katselabor seati toona sisse pisikeses garaažis, kus Rihard Reissaar rakendusbioloogia bakalaureusetudengina vaikselt tegutses: õppis tundma liigi toimimist ja käitumist. Bakalaureusetööga asi tema jaoks siiski ei piirdunud, praegu, kolm aastat hiljem, on ta otsustanud ka oma doktoriõpingud just nendelesamadele kärbestele pühendada, nüüd juba maaülikooli rakendusentomoloogia praktikabaasis. Täpsemalt uurib ta maaülikoolis seda, mida kärbestest üle jäävate ressursside – kestadest pärit kitiini ja putukasõnnikuga – peale hakata.