/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2012/02/09/949426t1h282c.jpg)
Riigi selleaastase teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest saanud akadeemik ja matemaatikaprofessor Ülo Lumiste leidis, et preemia väärtustab elutööd.
Lumiste: preemia väärtustab elutööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülo Lumiste on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane diferentsiaalgeomeetria ja matemaatika ajaloo vallas ning Eesti geomeetriakoolkonna rajaja. Ta on tuntud teadusajaloolane, teaduse populariseerija ja kõrgkooli õpikute autor.
«Riiklike teaduspreemiate komisjon eesotsas akadeemik Richard Villemsiga on teinud esildise, mille alusel otsustati anda pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest 40 000 euro suurune riigi teaduspreemia, mida nimetatakse ka elutööpreemiaks, matemaatikaprofessor Ülo Lumistele, keda matemaatikutele ja loodusteadlastele pole vaja tutvustada,» sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo tänasel valitsuse pressikonverentsil.
«Ta on üks väärikamaid matemaatikuid Tartu Ülikooli matemaatika instituudist, Lumiste on valmistanud pikki aastaid ette meie matemaatikute järelkasvu ja teinud rahvusvahelisel tasemel teadustööd,» lisas Aaviksoo.
«Ju see auhind on elutöö väärtustamiseks,» ütles pensionipõlve pidav Lumiste Postimehele.
«Olen olnud algebra ja geomeetria kateedri juhataja aastaid, matemaatikateaduskonna dekaan,» loetles Lumiste, kes pidas lisaks pikaaegsele tudengite õpetamisele oluliseks ka mitmeid oma uurimisteemasid ja monograafiaid.
«Näiteks ilmus hiljuti (2008. aastal - toim.) New Yorgis Springeri kirjastuses monograafia «Semiparallel Submanifolds in Space Forms»,» rääkis Lumiste.
Ülo Lumiste sündis 30. juunil 1929. aastal Vändras. 1947. aastal lõpetas kuldmedaliga Vändra keskkooli ja 1952. aastal lõpetas kiitusega Tartu Ülikooli matemaatikaosakonna ning asus tööle õppejõuna geomeetria kateedris.
Tööle asus Ülo Lumiste matemaatika kateedris, kust ta peagi suunati end täiendama Moskva Riikliku Ülikooli diferentsiaalgeomeetria alal. Aastal 1958 kaitses ta kandidaadikraadi Moskva Riikliku Ülikooli juures ja 1969 doktorikraadi Kaasani ülikooli juures.
Tartu Ülikoolis on Ülo Lumiste töötanud alates 1960. aastast: dotsendina, professorina, algebra ja geomeetria kateedri juhatajana, aastatel 1974–1980 matemaatikateaduskonna dekaanina. 1993. aastal valiti Ülo Lumiste Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Alates aastast 1995 on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor.
Ülo Lumiste peamisteks uurimissuundadeks on olnud diferentsiaalgeomeetria (alammuutkonnad, seostuste teooria ja selle rakendused) geomeetria alused ning Eesti matemaatika ajalugu.
Ta on avaldanud üle 260 teaduspublikatsiooni, sh mitmed õpikud ja monograafiad.
Oma kõige tähtsamaks tegevuseks peab Ülo Lumiste pedagoogitööd. Tema loenguid on kuulanud enamik Eesti matemaatikuid, paljude koolide matemaatikaõpetajad on tema õpilased, tema käe all on kirjutatud kursuse- ja diplomitöid. Ta on juhendanud 13 kandidaaditööd, magistritöid, olnud doktoritööde konsultandiks.
Ülo Lumiste oli Eesti Matemaatika Seltsi asutajaid (1987) ja selle esimene president. Ta on osa võtnud Euroopa Matemaatika Seltsi Nõukogu tööst ning on Eesti Loodusuurijate Seltsi liige.
1999. aastal pälvis Ülo Lumiste Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteaduste alal ja Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgi.