AK ⟩ Madis Metsis: linnugripi hirmust ja kolmest tehnoloogilisest vägilasest

Madis Metsis
, mikrobioloog
Copy
Üks tuntumaid loomadelt inimesele «hüpanud» viirusi on HIV. Tänased ravivõtted võimaldavad HIViga nakatunul edukalt elus püsida, kuid kasutatavad ravimid mõjutavad immuunsüsteemi ning vaktsineerimine muude viirushaiguste vastu võib osutuda problmaatiliseks. Pildil HIViga nakatunud inimese valge vererakk.
Üks tuntumaid loomadelt inimesele «hüpanud» viirusi on HIV. Tänased ravivõtted võimaldavad HIViga nakatunul edukalt elus püsida, kuid kasutatavad ravimid mõjutavad immuunsüsteemi ning vaktsineerimine muude viirushaiguste vastu võib osutuda problmaatiliseks. Pildil HIViga nakatunud inimese valge vererakk. Foto: Handout/National Institutes of Health/AFP/Scanpix

Peab aru saama, et vaktsiin pole siiski ravim, vaid mingis mõttes ju isegi «haigus». Haigus, mis meid kaitseb pärishaiguse eest, kirjutab mikrobioloog Madis Metsis.

Linnugrippi peetakse üheks tõenäoliselt suurima võimekusega inimest nakatavaks zoonoosiks – haiguseks, mida kannavad loomad ja mis võib inimest nakatada. Rida zoonoose on ammuilma inimesel teada-tuntud haigused ja nendega ümberkäimine on samuti üsna hästi teada. Üks tavalisi zoonoose on salmonelloos, mis kanduvad inimesele koduloomade väljaheidetega rikutud ja kuumtöötlemata toiduainete kaudu. Kõige kuulsamad zoonoosidest on aga HIV ja Ebola, mis enne inimesele «hüppamist» olid Aafrikas metsloomade nakkushaigused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles