:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/12/30/12841140t1h33d2.jpg)
Uuel aastal tõotab uue hooga tulla uusi avastus, mis võivad nii avardada inimkonna maailmapilti, aga ka võimalusi leida (võib-olla küll eetiliselt küsitavaid) lahendusi põletavatele terviseprobleemidele.
Marsi-võidujooks ja biotehnoloogia – mida oodata teadusest aastal 2020?
Pilgud Punasele planeedile
Kosmosemissioonide kuumaks sõnaks aastal 2020 on kahtlemata Marss, kuhu suundub planeetide soodsa asetsemise tõttu mitu raketti ja koguni kolm maandurit. Astroloogiaga ei ole siin midagi pistmist – Maa ja Marsi orbiidid muutuvad ajas perioodiliselt niimoodi, et iga veidi enama kahe aasta tagant satuvad planeedid üksteisele lähemale kui muidu ning tekib hea võimalus väiksema vaevaga kosmoselende ette võtta. Eeltingimuseks on siin aga loomulikult viimaste aastate Marsi-huvi järsk suurenemine.
Oma kulguri plaanivad Punasele planeedile saata nii Hiina, USA ja ka Euroopa Kosmoseagentuur ning venelaste Roskosmose koostöömissioon, orbitaaljaamasid valmistavad ette Araabia Ühendemiraadid. Kodusemal rindel sihib Hiina ka Kuu-missiooni, millega toodaks Maale tagasi pinnaseproove ja jaapanlaste Hayabusa2 toob meile esimesed asteroidiproovid.
/nginx/o/2019/12/30/12841146t1h5ae3.jpg)
Veel musti auke
2019. aastal pea kõikide väljaannete poolt säravaimaks teadussaavutuseks nimetatud esimene musta augu otsevaatlus oli vaid algus ja võimsa teaduskoostöö esimene vili. Selle toonud Sündmushorisondi Teleskoobi meeskonnalt võib uuel aastal oodata veel uusigi vaatlusandmeid, muu hulgas räägitakse ka Linnutee galaktika keskpaigas asuva musta augu vaatlusest või ka meie naabergalaktika Sagittarius A keskmes oleva hiiglase uuringust.
Lisaks jätkavad rikkalike uute teadmiste tootmist kahtlemata ka juba vanemad projektid nagu Universumit kaardistav Gaia missioon ja gravitatsioonilaine-observatooriumid LIGO ja Virgo.
Tohutu osakestepõrguti
Tuleval aastal loodab Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) saada lõpliku kinnituse uue uurimisseadme rajamiseks. Kui praegu maailma osakestefüüsika keskpunktiks peetavat osakestekiirendit kutsutakse Suureks Osakestepõrgutiks, siis uue põrguti peaks tõenäoselt nimetama hoopis «tohutuks», kuna Tuleviku Ringpõrguti (nagu seda praegu nimetatakse) ümbermõõt oleks koguni 100 kilomeetrit ja võimsust ligi kuus korda enam kui Suurel Osakestepõrgutil. Selle rajamise hinnaks arvestatakse ligi 21 miljardit eurot.
Sünteetiline pärm
2020. aastal peaks jõudma lõpule ambitsioonikas sünteetilise bioloogia projekt, mille käigus asendatakse pärmiseene Saccharomyces cerevisiae genoom täielikult laboris tehtud geenidega. Sedalaadi eksperimente on varem läbi viidud lihtsamate bakteritega, kuid pärmiseen on oluliselt keerulisem organism. Praeguseks on teadlased välja vahetanud kõigi S. cerevisiae 16 kromosoomi geenid, proovinud neid ümber korraldada ja kustutada. Eksperimendist loodetakse uusi lahendusi biotehnoloogias, näiteks ravimite arendamises ja biokütuste tootmises.
/nginx/o/2019/12/30/12841148t1h205f.jpg)
Uued lahendused ja lubadused kliimarindel
Augustis ilmub ÜRO Keskkonnaprogrammilt suur raport geoinseneeriapõhistest kliimalahendustest nagu süsihappegaasi õhust sidumine ja päikesevalguse blokeerimine, ning nende tehnilisest realistlikkusest. Lisaks lõdvendatakse uuel aastal tõenäoselt praegu kehtivaid merepõhja maavarade ammutamise piiranguid.
Tõeline tulipunkt saabub aga tõenäoselt novembris, kui maailma juhid kogunevad Glasgow kliimakonverentsile, millelt oodatakse selgeid otsuseid Madriidis kokku leppimata jäetud kliimapoliitika küsimustes. Madriidi konverentsi läbikukkumisest on palju kirjutatud ja ei ole alust arvata, et riikidevahelised pinged ja erimeelsused uueks konverentsiks kuhugi kaovad.
Inimesele loomade organid
Aastaid arenduses olnud plaan inimesele ravi otstarbel loomades kasvatatud organeid siirdada jõuab realiseerumisele aina lähemale ning möödunud kevadel tekkis Jaapanis ka esmakordne võimalik seda seaduslikult katsetada. Tüvirakkude uurija Hiromitsi Nakauchi plaanibki nüüd läbi viia eksperimendi, kus kasvatatakse inimesest pärit rakukudesid hiirte ja rottide embrüotes ning katsetada siis nende siirdamist katseloomadele. Inimkatseteni veel ei jõuta, kuid tegu on olulise sammuga, mis toob eetiliselt küsitavad raviprotseduurid veelgi lähemale.
Edusammud HIV-vaktsiini uuringutel
Uuel aastal peaksid saama selgeks HI-viiruse vastase vaktsiini kliinilise uuringu tulemused. Kuna tegu on uudse biotehnoloogilise lahendusega, mis võib tuua kaasa olulisi arenguid ka teiste vaktsiinide arendamises.