Pressikonverentsil selle aasta füüsika-nobeliste tutvustanud Nobeli komitee liige Ulf Danielsson kirjelduse kohaselt on seekordsed laureaadid näidanud palju olulist meie koha kohta Universumis.
Füüsikapreemiast poole saab ameeriklane James Peebles, kelle panus seisneb «füüsikalise kosmoloogia teoreetilise raamistiku arendamises», tänu millele on kosmoloogiast kujunenud tõsine täppisteadus, mille turjal on hulgal teistel teadlastel õnnestunud teha mitmeid olulisi avastusi.
Peeblesiga korduvalt kohtunud ja koostööd teinud akadeemik Jaan Einasto sõnul on terve maailmapilt teoreetilises kosmoloogias viimase 50 aastaga täielikult muutunud ning tänaseks teame, et kogu Universumist moodustab meile tuttav mateeria vaid ligi 4 protsenti, tumeaine ligi 26 protsenti ja mõistatuslik tume energia kogu ülejäänu.
«Varem oli kosmoloogia selline põhiliselt filosoofiline kontseptsioon, maailma tekkest ja arengust oli vähe teada. Nüüd muutunud täppsiteaduseks ja selle arengu juures teoreetiline vundament laoti Princetonis Peeblesi eestvedamisel ja Moskvas Jakov Zeldovitši vedamisel,» selgitas Einasto.
Kes nad on?
Philip James Edwin «Jim» Peebles – sündis 1935. aastal Kanadas Winnipegis. BA Manitoba Ülikoolist, 1958. aastast Princetoni Ülikoolis, doktorikraad 1962. Tegelenud kosmoloogiaga 1964. aastast. Pool preemiast.
Michel G.E. Mayor – sündinud 1942. aastal Lausanne’is, lõpetas Genfi Ülikooli 1971. aastal, 1988. aastast professor. Keskendunud Päikesesüsteemi-väliste planeetide, kaksiktähtede statistiliste omaduste ja galaktika struktuuri uurimisele. ¼ preemiast
Didier Queloz – sündinud 1966, Genfo Ülikooli professor ja Cambridge’i Ülikooli Cavendishi Laboratooriumi astrofüüsika grupi juhataja. ¼ preemiast.
Nimelt töötati kosmoloogia oluliste probleemide – millest Universum koosneb ja kuidas ta selliseks arenes? – tollal Princetonis ja Moskvas paralleelselt ning kohati võttis see ka rivaalitsemise mõõdu. Olulise teetähisena tõi Einasto välja 1977. aastal Tallinnas toimunud Rahvusvahelise Astronoomialiidu sümpoosiumi, kus tulid kokku teadlased nii idast kui läänest ning algas juba reaalne koostöö.