Laste ilaeritus ja vähki ennetav pitsa – selgusid 2019. aasta liba-Nobelid

Jaapani teadlane Shigeru Watanabe võtmas vastu oma keemia-IgNobelit. Watanabe sai auhinna uuringu eest, kus näitas, kui palju sülge viieaastased päevas eritavad. Foto: Elise Amendola / AP / SCANPIX

Iga-aastaselt välja antavad Ig Nobeli auhinnad tunnustavad teadusuuringuid, mis panevad inimesi kõigepealt naerma, kuid seejärel mõtlema.

Auhindu annab igal aastal välja humoorika teaduse ajakiri Annals of Improbable Research ning Harvardi Ülikooli Sandersi teatris toimuvatel auhinnatseremooniatel osalevad ka päris Nobeli preemiate laureaadid. Sel aastal anti auhindu välja kümnes kategoorias.

Meditsiinipreemia läks Itaalia ja Hollandi teadlastele, kelle uuring näitas, et pitsa söömine võib vastupidiselt levinud arvamusele vähendada südamerabanduse ja teatud vähiliikide teket, kuid ainult siis, kui seda Itaalias süüakse. Antud teemal avaldati koguni kolm teadusuuringut, nende seas ka üks ajakirjas International Journal of Cancer pealkirjaga «Kas pitsa kaitseb vähi eest?». Ülejäänud kaks uuringut avaldati ajakirjades European Journal of Clinical Nutrition ja European Journal of Cancer Prevention.

Meditsiinihariduse preemia pälvisid Ameerika teadlased uurisid koerte treenimisel levinud klikkeri efektiivsust arstide väljaõppel. Tuli välja, et tõepoolest – kirurgilisi operatsioone õppinud tudengitel tuli klikkeri abil õpitud töö välja palju täpsemini, kuigi aeglasemalt kui vaid ette näitamise põhjal asja selgeks teinud kontrollgrupil. Uuring ilmus ajakirjas Clinical Orthopaedics and Related Research.

Bioloogia preemia läks jagamisele terve hulga riikide (Singapuri, Hiina, Saksamaa, Austraalia, Poola, USA ja Bulgaaria) teadlaste vahel, kes tegid kindlaks, et elavatel ja surnud prussakatel on erinevad magnetilised omadused. Kuigi Maa magnetväljade tajumine on lindude puhul küllaltki tuntud nähtus, on see võime olemas ka paljudel putukatel. Samas on see oluliselt vähem uuritud. Mida uue teadmisega peale hakata, on veel vara öelda. Tõenäoselt saab see kasulikuks paremate magnetsensorite arendusel. Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.

Anatoomia preemia läks seekord Prantsusmaale. Nimelt tegid Toulouse’i Ülikooli teadlased Roger Mieusset ja Bourras Bangoudifa eksperimendi käigus kindlaks, et prantsuse postiljonide ja bussijuhtide vasakud ja paremad munandid on päeva jooksul erineva temperatuuriga – teaduskeeles «puudub neil termiline sümmeetria». Eksperimendi käigus kinnitati vabatahtlike katsealuste õrnade kehaosade külge andurid, mis mõõtsid nende temperatuuri tavalise tööpäeva jooksul. Väidetavalt säilis «termiline asümmeetria» ka siis, kui katsealused olid alasti. Uuring ilmus ajakirjas Human Reproduction.

Keemia auhinna said jaapani teadlased, kes otsustasid vaadata, kui palju sülge keskmine viieaastane laps päeva jooksul toodab. Vastus – umbes 500 milliliitrit. Katses osales 15 poissi ja 15 tüdrukut ning andmete kogumine kestis 2 päeva. Uuring ilmus ajakirjas Archives of Oral Biology.

Inseneeria Ig-Nobel läks Iraani teadlasele Iman Farahbakhshile, kes leiutas nn mähkmete vahetamise masina, mis paraku ise mähkmeid ei vaheta, vaid hoiab last kindlas asendis, et lapsevanem saaks oma tööd mugavamalt teha, ning suudab ise ka lapse ära pesta ja kuivatada. Hetkel ootab suurepärane välimuselt köögipliiti meenutav leiutis patenteerimist ning lähemalt saab sellega tutvuda siin.

Majanduspreemia pälvisid Türgi, Hollandi ja Saksamaa teadlased, kelle töös selgus, et rahal ja rahal on ikkagi vahe. Täpseni, viimasel ajal aina enam levima hakanud plastikust või kilest rahatähed kannavad endal oluliselt rohkem baktereid kui «vanad head» paberkupüürid. Eriti räpasena paistis uuringus vaadeldud kupüüridest silma Rumeenia leu. Uuring ilmus teadusajakirjas Antimicrobial Resistance & Infection Control.

Lisaks teaduspreemiatele annab Ig Nobeli komitee välja ka rahupreemiat, mille laureaatideks osutusid UK, Saudi Araabia, Singapuri ja USA teadlased, kes võtsid kätte ja üritasid mõõta – kvantifitseerida – sügeleva koha kratsimisega kaasnevat naudingut. Muu hulgas tehti ka kindlaks, et küünarnuki sügamisega kaasneb suurem nauding kui näiteks randme kratsimisega. Uuring ilmus ajakirjas British Journal of Dermatology.

Psühholoogia preemia läks Saksamaale pea 30 aastat tagasi tehtud teadustöö korduskatse eest. Nimelt uuris psühholoog Fritz Stack 1988. aastal koos oma uurimisrühmaga, kuidas inimese näoilme tema vaimset seisundit muudab. Katse ülesehitus oli aga pehmelt öeldes kentsakas – katsealustele pandi suhu pliiats, mis hoidis nende näol jõuga naeratust ning seejärel lasti neil lugeda erinevaid koomikseid. Tuli välja, et peale surutud naeratusega katsealuste jaoks olid ka naljapildid naljakamad. Katset korrata ei ole aga kellelgi tänapäevani õnnestunud, kuni käesoleva aastani, mil ka Stack ise oma artiklis tunnistas, et tegu ei ole kuigi tõsiselt võetava teadustööga. Tuhka pähe raputav artikkel ilmus ajakirjas Frontiers in Psychology.

Füüsika preemia said aga USA, Taiwani, Austraalia, Uus-Meremaa, Rootsi ja UK teadlased, kes näitasid ära, miks vombatite pabulad kuubikujulised on. Väidetavalt võib see teadmine leida kasutamist koguni uute tööstusprotsesside arendamises.