/nginx/o/2011/12/20/883414t1h4cc6.jpg)
Kosmoseteleskoop Hubble jäädvustas Maast ligi 2000 valgusaasta kaugusel udukogu S106, mis asub Luige tähtkujus.
Lummav vaatepilt kosmosest: kaunis lumeingel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astronoomide sõnul avastas kosmoseteleskoop udukogu Linnutee suhteliselt eraldatud osast. Udukogu S106 läbimõõt on mitu valgusaastat ning selles leiduvad tohutu suured gaasipilved meenutavad liivakella keskkohast väljasirutuvaid tiibu. Helendava gaasi valgus on pildil nähtav sinisena, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Hubble'i vaatlustele põhineval pildil ja videol nähtav udukogus toimuv gaasimöll on ülikuumade gaasipilvede segunemine jahedama tähtedevahelises ruumis leiduva hõreda gaasiga. Gaasikeeriseid põhjustab noor massiivne täht IRS 4. Kujutise keskel asuvalt tähelt tulev valgus paneb sellest väljapoole ulatuvad pilvesagarad helendama helesiniselt. Huvitavaid mustreid aitavad joonistada kogu udukogus täheldatavad punasena helendavad gaasisooned.
Laienevale udukogule annab liivakella kuju tähte ümbritsev tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mis udukogu kokku surub. Tähe ümbruse paneb helendama sellelt tulev nõrk valgus, mis peegeldub tillukestelt tolmuteradelt, paljastades siniste tolmupilvede all paiknevad tumedamad tolmukogumid.
Udukogu S106 uurimisel leiti sellest mitusada külma pruuni kääbustähte, mida vahel nimetatakse ka sündimata tähtedeks. Infrapunastel lainepikkustel on teadlaste sõnul näha enam kui 600 sellist tähte.
Pruunide kääbuste mass on Päikese omast üle kümne korra väiksem, nad ei ole piisavalt massiivsed, et nende sisemuses toimuks termotuumareaktsioon. Ilma tuumaenergiata, mis võimaldab tähtedel miljardeid aastaid põlevana särada, jahenevad pruunid kääbused järkjärgult ning kiirgavad lõpuks ainult infrapunast valgust.