Räpase ajalooga jaam

Kõnealune Majaki tuumakombinaat on ajalooliselt seotud ühe tõsiseima tuumakatastroofiga inimkonna ajaloos, mille toimuminegi oli Nõukogude ajal täielikult salastatud. Nimelt oli Majaki kombinaat üks olulisematest kohtadest, kus NSVL oma tuumarelvade programmi jaoks plutooniumi rikastas. 1957. aasta 29. septembril toimus jaama jahutussüsteemis 70-100 tonni TNT ekvivalendi võimsusega plahvatus. Atmosfääri jõudnud radioaktiivne materjal jõudis levida peaaegu poole Eesti suurusele maa-alale.

Kuigi plahvatusega ei kaasnenud otseseid inimohvreid, jõudis radioaktiivne materjal lähedal asuvasse Tetša jõkke, kuhu jaamast juba varemgi radioaktiivseid jääke visatud oli. Tollal asus jõe ääres 40 küla, millest 24 jaoks oli jõgi peamine veeallikas. Lõpuks evakueeriti neist 23 küla, kuid paljudele ei antud toimunust aastakümneid teada.

Ka visati suur osa Majaki kombinaadi kasutatud tuumakütusest lihtsalt väljavooluta Karatšai järve. 1960ndatest alates on järv oluliselt kokku kuivanud ja tollasest 0,5-ruutkilomeetrisest pindalast oli 1993. aastaks alles vaid 0,15. 1968. aastal aset leidnud tõsise põua käigus muutus suurem osa päikese kätte jäänud ja kuivanud põhjamudast aga lenduvaks tolmuks, mille tuul peagi laiali kandis. Tagajärjel sai kiiritatud ligi pool miljonit inimest. Tänaseks on järve kogu pindala kaetud betoonplokkidega, et samalaadse asja juhtumist välistada. Sellest hoolimata on kiirgusoht seal jätkuvalt tõsine – tunnist ajast järve kaldal piisab, et saada surmav kiirgusdoos.

Uuring: üle Euroopa levinud radioaktiivne pilv pidi tulema Venemaalt

TÄNA AJALOOSEstonia katastroofis hukkus 852 inimest