/nginx/o/2019/07/10/12350411t1h5786.jpg)
Võrreldes liitiumioon akudega tekib laengukandjana negatiivset floori kasutades mitmeid eeliseid nii ohutuse, keskkonnasäästu kui oluliste parameetrite osas.
Tehnikaülikooli doktorant töötas välja uudse energiasalvesti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Irshad Mohammadi doktoritöö «Toatemperatuursete fluoriidioonakude väljaarendamine» keskendus uudsele energiasalvestite klassile.
Elektroodide valikul avanevad uued materjalide valikud, mis ei vaja enam ainult vähestest maailma piirkondadest saadavaid elemente, sealhulgas on võimalik efektiivselt taaskasutada ka pliid. Seni peeti aga suureks põhimõtteliseks probleemiks madalat ioonjuhtivust igapäevaseks kasutamiseks sobivatel, mõnekümnekraadistel temperatuuridel, mistõttu on üldiselt loobutud floorioon süsteemide arendamisest ja tööstus tegi ära hiigelsuured panused liitiumitehnoloogiasse, mis kahjuks määrab ka uurimisprojektide rahastamise profiili ja investorite tähelepanu.
Töö juhendaja dr. Raiker Witter Tallinna Tehnikaülikooli tervistehnoloogiate instituudist aga arvas kõigele vaatamata julgelt teisiti ja hakkas Mobilitas programmi toel sisse seadma vastavat uurimistööd. Tema juhtimisel õnnestuski värskel teaduste doktoril arendada välja uudsed, mitmekihilised elektrolüüdid ning nende baasil valmistada ka tsükliliselt salvestavad aku prototüübid.
Töö pälvis kõrge hinnangu mõlemalt oponendilt. Professor Radistina Stoyanova Bulgaaria Teaduste Akadeemiast ja Ulla Lassi Oulu Ülikoolist hindasid tööd teedrajavaks uue põlvkonna energiasalvestite arendamisel.
Professor Lassi alustas tihedas koostöös ettevõtetega Li-ioon akude arendamist 12 aastat tagasi ja juhib nüüd 36 liikmelist uurimisrühma. Ulla Lassi ütles: «Irshad Mohammadi suurepärasel uurimistööl on otsesed rakendused nn. täistahkete akude arendamisel, mis on laetavate energiasalvestite tulevik. Nad katavad palju paremini näiteks elektrisõidukite vajadusi. Kavatsen ka oma laboris neid tulemusi kasutada ja loodan samuti edasisele koostööle Raiker Witteri ja Ago Samosoniga.»
Prof. Stoyanova arvates on tulemustel kõrge väärtus isegi vedelaid elektrolüüte kasutades, nii nagu toimivad tegelikult kõik praegused Li-ioon akud.
Kaasjuhendaja ja labori juhi Ago Samosoni arvates on märkimisväärne ka erinevate uurimismeetodite kombineerimine atomaarsete liikumiste iseloomustamiseks, mis võiks oluliselt toetada edasist arendustööd selleks, et näiteks tõsta lennuohutust, mida kompromiteerivad kõik liitium-geelakud, ning ehk anda ka originaalne tehnoloogiline sisu TTÜ Iseautole.