Noore teadlase preemia pälvis tänavu ajuteadlane Jaan Aru

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eelmise aasta laureaadid Juri Belikov (vasakul) ning Jaan Aru (paremal) koos president Kersti Kaljulaidiga preemiate üleandmise tseremoonial.
Eelmise aasta laureaadid Juri Belikov (vasakul) ning Jaan Aru (paremal) koos president Kersti Kaljulaidiga preemiate üleandmise tseremoonial. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia sai sedakorda ajuteadlane Jaan Aru ja noore IT-teadlase preemia TalTechi professor Juri Belikov.

Ajuteadlase Jaan Aru teadustöö on kulgenud kahes etapis. Oma teaduskarjääri algul ja doktorantuuris Saksamaal uuris ta peamiselt seda, millised ajumehhanismid on teadvuse aluseks. Aru teadustöö on olulisel määral mõjutanud viimastel aastatel teadvuseuuringute valdkonnas läbi viidud katseid. Viimasel viiel aastal on tema peamiseks uurimisküsimuseks olnud, millised üldised arvutuslikud põhimõtted on aju töö aluseks ja kuidas need algoritmid erinevad tänapäeva tehisintellekti omadest, märgitakse presidendi kantselei pressiteates.

«See aitab meil paremini mõista, miks me oleme sellised, nagu me oleme – miks lapsed jonnivad, miks targad inimesed teevad rumalaid otsuseid. Aju algoritmide uurimine aitab ka teada saada, kuidas teha masinaid, mis saavad maailmast ja inimestest aru sama hästi kui jonniv kolmeaastane,» selgitas Jaan Aru. Oma teadustöö kõrvalt on ta ka väsimatu teaduse populariseerija ja pidanud pea sada ettekannet Eestimaa eri paigus.

«Suhtlus muu maailmaga, siin olemine, minemine ja tulemine on Eesti teaduse paratamatu osa, sest teadus on alati suurem kui üks riik. Tänavused laureaadid on hea näide Eesti teadlaste rahvusvahelisest konkurentsivõimest – olles töötanud ja töötades koos välismaiste ülikoolidega ei ole nad kaotanud sidet Eestiga. Kui selline side peaks katkema, ei kannata selle all ilmselt teadlase konkurentsivõime, küll aga Eesti teadus ja meie ülikoolide konkurentsivõime,» ütles president Kersti Kaljulaid täna Kadriorus preemiaid üle andes.

TalTechi professor Juri Belikov on koos kolleegidega arendanud välja universaalse matemaatilise metoodika, mis lihtsustab keeruliste juhtimissüsteemidega seotud probleemide uurimist. «Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning juhtimissüsteemid on tänapäeval tihedalt läbi põimunud. Juhtimissüsteeme võib leida kõikjal meie ümber ning nad mõjutavad meie elu igapäevaselt. Nende mõju tänapäeva tehnoloogiale on sügav, kuid ebapiisavalt mõistetud,» selgitas Juri Belikov.

Viimasel ajal on ta analüüsinud energeetika valdkonda ja seda just seetõttu, et elektrivõrgud on põhimõtteliselt juhtimissüsteemid. «Kuna suurte elektrijaamade kõrvale on aina kiirenevas tempos tekkimas väikeseid taastuvenergiaallikaid, siis aitab meie metoodika leida vastuseid, milline on taastuvenergia allikate mõju tänapäeva elektrivõrkude taristule tulevikus. Me uurimegi seda, kas tänapäevane võrk on selleks väljakutseks valmis ja millised sammud on vaja teha, et tuleviku võrkude arhitektuur oleks piisavalt paindlik ja efektiivne,» lisas Belikov.

Nii noore teadlase preemia kui IT-teadlase preemia on mõeldud kuni 35-aastasele teadusega tegelejale ja mõlema preemia suurus on 5000 eurot. Noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja ja noore IT-teadlase preemiat Skype Eesti.

Tagasi üles