:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/04/03/11921831t1ha4fb.jpg)
Kvantmehaanikal põhinev uus gravitatsioonilainete mõõtmise süsteem tõotab parandada oluliselt füüsikamaailma ühe kuumema teema uurimise täpsust.
Gravitatsioonilainete uurimine algab kvantfüüsika toel uue hooga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gravitatsioonilained on üks kuumem teema tänapäeva füüsikas. Tegemist on aegruumi võngetega, mis tekivad suure massiga kehade liikumisel ning levivad üle kogu ilmaruumi lainetena nagu levib veesõõr ümber tiiki visatud kivi. Samas on gravitatsioonilained niivõrd nõrgad, et nende mõõtmiseks on vaja spetsiaalseid observatooriume nagu LIGO USAs ja VIRGO Itaalias. Õige pea pärast esimest gravitatsioonilainete vaatlust saidki gravitatsioonilaine-observatooriumite visionäärid Kip Thorne, Rainer Weiss ja Barry Barish ka Nobeli füüsikapreemia.
Alates 2015. aastast on LIGO ja VIRGO gravitatsioonilaineid detekteeritud 11 korral. Viimane mõõtmine jäi aga 2017. aasta augustisse, kuna ühel hetkel läksid seadmed ümberseadistamisele. Nimelt varustati need mõõtmisel müra vähendava kvantmehaanilise pigistamise mehhanismidega. Uute vaatlustega alustati 1. aprillil ning nagu kirjutab Science News, võib uus tehnoloogia viia ka kogu gravitatsioonilainete uurimise uuele tasemele.
Lisaks ei oodata uute detektsioonide avaldamisega enam põhjalike teaduslike analüüside taga, vaid iga uus mõõtmine avaldatakse koheselt LIGO lehel.