/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2019/02/16/11793470t1h1393.jpg)
Edinburghis töötav Kameruni päritolu professor Appolinaire Djikeng arendab välja geneetiliselt muundatud lehmi, sigu ja kanu, kes on vastupidavamad haigustele ja kuumusele.
Teadlane arendab Aafrika näljahädadega võitlemiseks geneetiliselt muundatud loomi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlane tutvustas oma projekti Washingtonis toimunud teaduskonverentsil AAAS 2019 (the American Association for the Advancement of Science meeting). Djikeng usub, et muundatud kariloomad võiks muuta mitmete maailma kõige vaesemate rahvaste elusid, kes elatuvad sageli vaid ühest või kahest loomast. Tema enda isa oli vaene seakasvataja, kes kaotas 80-ndatel kõik oma loomad seakatkule.
Djikeng peab just erinevaid loomahaigusi kõige tõsisemaks ohuks vaestele aafrikastele, kelle elu sõltubki sageli ainult mõne looma kasvatamisest. Seega peab ta geneetiliselt haigustele vastupidavate loomade loomist oma isiklikuks missioniks. Djikengi tööd rahastab Bill Gates'i asutatud Gates Foundation.
Djikengi meeskond keskendub hetkel kanade loomisele, kes oleks vastupidavamad Newcastle'i haigusele ja veiste loomisele, kes oleks vastupidavamad Idaranniku palavikule. Näiteks proovivad nad anda veistele karvkatte, mis ei laseks haigust levitavaid puuke nii hästi ligi.
Samuti teeb Djikeng hetkel koostööd USA firmaga Acceligen, et luua kuumusele vastupidavamaid kariloomi. Firma avastas USA neitsisaarte lehmadelt geeni, mis annab neile hõredama karvkatte, võimaldades nii rohkem higistada. Minnesotas sündinud vasikas nimega Genselle saadeti katsetusteks ühte Brasiilia farmi, kus temperatuurid võivad ulatuda 45 kraadini.