Hiina teadlane väidab, et lõi esimesed geenmuundatud inimlapsed

Väidetavalt nägid Hiinas vähem kui kuu aega tagasi ilmavalgust kaksikõed, kelle geenid on muundatud uue CRISPR-tehnoloogia abil.

Esialgu on uudise ainsaks kinnituseks uuringu üks juhtivatest teadlastest Shenzhenis asuva Teadus- ja Tehnoloogia Lõunaülikooli teadlane He Juankui ja mõned avalikult kättesaadavad dokumendid (vaata allpool). Kui MIT Technology Review mehele mõned päevad tagasi dokumentide kohta küsimusi esitas, keeldus ta kommentaaridest, kuid nüüd kinnitab ta juba avalikult, et viis läbi esimese geemuundatud embrüotest laste ilmale toomise.

Associated Pressile antud intervjuus kirjeldas kuidas He, kuidas muutis viljakusravi jooksul embrüoid, et lülitada välja loodete genoomis sisalduvad pärilikke haigusi põhjustavad geenid. Eksperimendis kasutati seitsmelt paarilt pärit embrüoid, millest vaid üks jõudis ka elusate laste sünnini.

Kuniks ükski teine teadusrühm He väiteid kontrollida ei ole saanud – tegemist on vaid ühes intervjuus esitatud väitega, mida pole isegi teadusartiklina avaldatud – , ei saa esimest GMO-beebit veel ka kinnitada. Väidetavalt peaks mees oma tulemusi lähemalt kirjeldama homme Hong Kongis toimuval teaduskonverentsil.

Inimese geenide muundamine on teadlaste seas jätkuvalt väga vastuoluline ja paljude jaoks koguni tabuteema, mistõttu He avaldus toonud esile ennekõike hukkamõistu. Mida selline inimese geenidega mängimine kaasa tuua võib, ei ole kaugeltki teada. Sellised eksperimendid on suuremas osas maailmas keelatud, Hiina seaduste järgi geenitoimetamine kui selline aga otseselt keelatud ei ole.

«[Selline katse] on vastutustundetu.. selline inimeksperiment ei ole ei moraalselt ega eetiliselt kaitstav,» ütles AP uudistele Pennsylvania Ülikooli geenitehnoloog Kiran Musunuru. Californias asuva Scrippsi Translatsiooniinstituudi juht Eric Topol lisas, et selliseks tööks on veel liiga vara.

Eksperimenti kaitses aga üks maailma juhtivatest ja ka vastuolulisematest geenitehnoloogia visionääridest, Harvardi Ülikooli professor George Church, kes näeb selles võimalust kaitsta inimkonda HI-viiruse vastu.

HI-viirus oli ka He väidetavate eksperimentide fookuses. Kõigi uuritud paaride puhul olid nende isad HIV-positiivsed, emad viirust ei kandnud. Kasutades geenitehnoloogias revolutsiooni tegevast CRISPR-tehnoloogiat lülitas He oma katsealustes välja viiruse AIDSiks üleminemist võimaldava CCR5 geeni. Ideeliselt peaksid nakatunud paaridele avanema niimoodi võimalus saada haigusest terveid lapsi.

Mida hiinlased täpsemini tegid?

Kuigi eksperimendi täpset käiku ei ole ei teaduskirjanduses ega mujal ametlikult avaldatud, algas kogu asi He enda sõnul kehavälise viljastamisega katseklaasis, kus eraldati spermatosoidid ja seemnevedelik, milles võib leiduda ka HI-viiruse osakesi. Spermatosoid sisestati koos CRISPR’i tööriistadega munarakku.

Kui embrüod olid 3 kuni 5 päeva vanused kontrolliti geenitoimetamise edukust ning seejärel said tulevased lapsevanemad valida, kas emaüsasse viiakse muundatud või muundamata embrüo. Kokku kasutati CRISPRit 16 embrüo peal 22st. Enne kaksikõdesid kandva embrüo edukat siirdamist jõuti eksperimenti läbi viia 11 embrüoga.

Esialgsed proovid näitavad, et ühel kaksikul on soovitud muudatused mõlemas alleelis olemas, teisel aga vaid ühel. Samuti kinnitas He, et praeguste teadmiste kohaselt ei ole ülejäänud geenid viga saanud.

Seni on CRISPR geenitoimetamise tehnoloogiat kasutatud vaid surmavaid haigusi põdevate täiskasvanud inimeste peal. Esimestest CRISPRiga muundatud inimembrüotest teatasid Hiina teadlased esmakordselt aastal 2015, kuid tookord ei kasvatatud nendest elusaid lapsi.

He poolt AP’le antud materjalide põhjal eksperimenti hinnanud teadlaste sõnul ei ole need veel piisavad, et soovimatute kahjulike mutatsioonide teket välistada. Lisaks muule tõstatab eetilisi küsimusi n-ö poolikult muudetud geenidega ehk sisuliselt suure haigusriskiga lapse teadlik sündida laskmine.

«Selle lapse puhul ei ole peaaegu mingit lisakaitset HIV vastu, küll aga võivad teada ohustada seniteadmatud terviseriskid,» selgitas Musunuru. Selle embrüo kasutussevõtmine näitab, et teadlaste eesmärki polnud niiväga HIV vastaste meetmete otsimine, vaid pigem CRISPRi inimese peal katsetamine, lisas Church.

Sama meelt oli ka Australian Science Media Centre'ga rääkinud reproduktiivbioloogia ekspert Hannah Brown, kes tõi välja, et kõigele lisaks on inimembrüote peal läbi viidud katsed suures osas ka ebavajalikud, kuna HIV on ennetatav haigus.

«Kuigi tegemist on seni veel kinnitamata teatega, on see genoom-muundatud laste sündimine siiski väga häiriv. Sedalaadi «kauboi-teadlaste» tegutsemine võib teaduse ja ühiskonna niigi habrast suhet veelgi kahjustada,» rõhutas Brown.

Kõigele lisaks on õhus palju eetilisi küsimusi eksperimendis osalenud lapsevanemate teadlikkuse ja nõusoleku osas, kuigi He ise kinnitas, et seletas oma patsientidele kõiki esmakordse katsega seotud riske.

«Usun, et [läbiviidud muudatused] aitavad nii perekondi kui ka nende lapsi,» kaitses He oma tööd ja lisas, et kui lastega peaks midagi juhtuma, siis oleks tal «sama suur valu kui perekonnal endal ja siis on see ka minu vastutus.»

Ta lisas, et kui tema poleks seda eksperimenti teinud, oleks selle teinud keegi teine, kuid kinnitas, et pooldab ühtsete rahvusvaheliste mängureeglite kehtestamist.

Ainsaid avalikke ametlikke andmeid GMO-beebide kohta saab näha siin ja siin.