:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/11/01/11540749t1hb968.jpg)
Euroopa Kohtu CRISPR-metoodika kohta tehtud otsus mõjutab uuringute rahastamist ja ajab teadlased protestima ja otsuse ülevaatamist nõudma.
Teadlased koguvad allkirju Euroopa Kohtu GMO-otsuse vastu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
85 taime- ja loodusteadlaste uurimisrühma üle Euroopa on kirjutanud alla ühisavaldusele, milles sedastavad, et Euroopa Kohtu 25. juuli otsus kahjustab nii teadust, majandust kui ühiskonda, kirjutab ERR Novaator.
GMO ja täppisarenduse erinevusest ja Euroopas selle ümber käivast dispuudist kirjutas Postimees nii enne kui ka pärast vastuolulise täppisaretuse karmi reguleerimise otsuse vastu võtmist. Sisuliselt otsustas kohus, et uued täppisaretuse tehnoloogiad nagu biotehnoloogias revolutsiooni tegev CRISPR-Cas9 ei vaja eraldi regulatsioone, vaid peaksid pigem alluma senistele GMO seadustele.
Kuigi teadaolevalt ei kasuta CRISPRi meetodit Eestis ükski teadlane, siis vähendab see Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonna vanemteadur Evelin Loiti hinnangul kindlasti pikas perspektiivis valikuid, milliseid uuringuid Eesti teadlased teevad. Loit usub, et juba käimasolevate teadusprojektide raha Eestis ei vähendata, küll aga võib olla vähenenud erakapitalil põhinev teadustöö.
Teiste seas kritiseeris Euroopa Kohtu otsusta valikult ka Tartu Ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist, kes kirjutas enda kui teadlase vaatepunktist sel teemal ka Euroopa Parlamendi väljaandes artikli.