Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
/nginx/o/2018/10/05/11470285t1h420d.jpg)
Veerand Eesti inimestest kannatab kõhukinnisuse all, peaaegu sama paljud on hädas kõhulahtisusega ning lisaks pendeldavad mõned ühest äärmusest teise. «Kui inimene on lapsest saati käinud kakal korra-kaks nädalas või iga päev üle kolme korra, siis ta ei oska mõelda, et midagi võiks olla valesti. Tihti on need hädad seotud just kiudainete tarbimise ja kõhus elavate bakteritega ning kui teame täpsemalt, kes kõhus elavad, siis saame toita just meile kasulikke baktereid ja nii seedimist korrastada,» ütleb Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses mikrobioomi analüüsiga tegelev Kätrin Karu.
Et teada saada, kas seedeprobleemide taga võiks olla näiteks vale toitumine, tuli esmalt mikrobioom.ee leheküljelt koju tellida proovivõtukomplekt ja instruktsioonis näpuga järge ajades võtta fekaaliproov. Siinkohal on märksõnadeks sõrmeküünesuurune labidake, millel olev kuhilake tuli ettevaatlikult toppida topsikesse. Selle sees oli proovi nooruslikuna hoidev vedelik, mistap tuli oma värsket kätetööd korralikult raputada. Kui tekkinud oli lahjemat smuutit meenutav ollus, oligi aeg tops kodusesse külmkappi pista ja maha jahutada. Ja siis veel viimane samm: proovi toimetamine mikrobioomi analüüsimisega tegelevatele teadlastele Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses (TFTAK).