:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/10/02/11462474t1h1108.jpg)
2018. aasta Nobeli füüsikapreemia ühe poole pälvis Arthur Ashkin optiliste pintsettide leiutamise eest. Teise poole osaks said Gerard Mourou ja Donna Strickland laseripulsi võimendamise meetodi leiutamise eest.
Nobeli füüsikapreemia pälvisid valgusest tööriistad (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seejuures on Donna Strickland ajaloos kolmas füüsikapreemia pälvinud naine, 96-aastane Arthur Ashkin aga kõige vanem laureaat, kes kunagi Nobeli preemia osaks saanud.
Ashkini panus füüsikateaduse arendamisesse ulatub tagasi 1960ndatesse, mil ta töötas USAs Belli laboratooriumis. Toona tehtud teadustöö päädis nn optiliste pintsettide ehk valguse abil elussüsteemide mõjutamise meetodi leiutamisega 1986. aastal.
Gerard Mourou ja Donna Stricklandi töö on aga seotud laserikiirte võimendamise viiside leiutamise ja ülilühikeste laserpulsside tehnoloogia välja töötamisega. Tegemist on lasermeetodiga, mis võimaldab erinevaid materjale ülitäpselt lõigata. Sellise lasertehnoloogia levinuim rakendus on silma laserkirurgia, kuid valdkondi, kus seda tehnoloogiat kasutatakse, on rohkelt teisigi.
Nobeli füüsikapreemia
Alates 1901. aastast on välja antud 111 füüsikapreemiat.
Neist 47 on läinud vaid ühele laureaadile, 32 jagatud kahe ning 32 kolme laureaadi vahel. Kuna John Bardeen on au osaks saanud kaks korda, on preemia osaks saanud kokku 206 inimest.
Esimene füüsikapreemia laureaat oli Wilhelm Conrad Röntgen, kes pälvis selle mõistagi lainepikkuse vahemikku 0,01-10 nm jääva elektromagentkiirguse avastamise eest. Tänapäeval tuntaksegi seda kiirgust Rötgenkiirgusena.
Laureaatide keskmine vanus on 55 aastat.
Noorim laureaat Lawrence Bragg oli preemia saamise hetkel 25-aastane ning jagas preemiat oma isa Henry Braggiga.
Vanim laureaat oli aga Raymond Davis Jr., kes oli preemia saamis ajal 88-aastane.
Naislaureaate on kõigi laureaatide seas olnud vaid kaks – Marie Curie- Sklodowska ja Maria Goeppert-Mayer.
Kuidas Nobeli laureaadid valitakse?
Preemia välja andmise protseduuri määras Rootsi leiutaja Alfred Nobel oma testamendiga. Füüsika ja keemia preemiate valimise eest vastutab Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia, meditsiinipreemia eest Karolinska Instituut, kirjanduspreemia eest Rootsi Akadeemia ja rahupreemia eest viieliikmeline Norra parlamendi valitud komitee.