Kliimamuutus ähvardab miljardid hädavajalikest toitainetest ilma jätta

Riisipõld Bangladeshis. Foto on illustratiivne. Foto: MUNIR UZ ZAMAN / AFP

Mida rohkem on atmosfääris süsihappegaasi, seda toitainevaesem on vili, selgub uuringust. Sajandi keskpaigaks võivad miljardid inimesed kannatada arvestatava tsingi- või valgupuuduse käes.

Kui süsihappegaasi määr atmosfääris jõuab tasemele, mida ennustatakse 2050. aastateks, siis maailma tähtsamate toidutaimede (nagu nisu, riis, soja ja mais) raua-, tsingi- ja valgusisaldus võib langeda kuni 17 protsenti. Langus toob maailma vaesemates piirkondades elavatele inimestele arvestatava toitainete puuduse, vahendab The Guardian.

Juba praegu kannatab ligi 2 miljardit inimest tsingipuuduse käes ning süsihappegaasi koguse tõusmisega muutub probleem ainult tõsisemaks. Käesoleva uuringu käigus vaadeldi 225 eri toidutaime keemilise koostise muutumist kõrgemate süsihappegaasi tasemete korral ning nende mõju eri piirkondades, kokku 151 eri riigis.

Ajakirjas Nature Climate Change avaldatud artikli autorite sõnul tunnevad toitainete languse mõju kõige rohkem Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigid, majanduslikult paremal järjel olevad maad nagu USA või Prantsusmaa ei oleks süsihappegaasi määra tõusust sääraselt mõjutatud. Harvardi ülikooli teadlaste sõnul võimendab süsihappegaasi rohkus juba täna esinevat toitainete puuduse probleemi.

Arenevates maades on põhitoiduained nagu riis või nisu peaaegu ainuke tsingi-raua allikas, sest majanduslikus puuduses kannatav elanikkond ei saa endale lubada mitmekesist toidulauda. Maailma keskmise temperatuuri tõus soosib ka ikaldust ning koostöös süsihappegaasi määra kasvuga tähendab see mitte vaid toidu hulga vähenemist vaid ka selle kvaliteedi kukkumist.