:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/13/11196590t1h04bb.jpg)
Väävelvesiniku ülitäpne raku energiat tootvatesse organellidesse suunamine võimaldas teadlastel peatada rakkude vananemise ja panna need esmakordselt noorenema.
Teadlased suutsid esmakordselt inimrakkudes vananemise ümber pöörata (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui värske teadusavastus tõepoolest edukaks osutub, võib inimkonda ees oodata vananemise peatamine. Mida see täpsemini endaga kaasa tuua võib, ei oska muidugi keegi ennustada. Igal juhul on vananemist põhjustavate protsesside ümber pööramine oluline samm, mida ükski teadusgrupp seni saavutanud ei ole, kirjutab The Conversation.
Nimelt on vananemise taga spetsiifilised raku tasemel toimuvad bioloogilised protsessid, mida saab väga lihtsustatult kirjeldada kui rakkude paljunemise efektiivsuse languse. Inimese vananedes ilmneb meie kehadessegi aina enam nn vananenud rakke, mis ei tööta enam päris nii nagu nad peaksid. Muutub DNA pealt valkude sünteesi korrapära, kahjustuvad nii DNA kui ka rakkude jagunemisel ja kromosoomide jagunemisel olulist rolli mängivad telomeerideks kutsutud molekulid.
Varasemates uuringutes on teadlased loomade puhul näidanud, et vananevate rakkude eemaldamisega kaasneb vananemise aeglustumine. Hiljuti teadusajakirjas Aging ilmunud uuringus näitasid Exeteri Ülikooli teadlased aga meetodit, millega vähemalt laboritingimustes saavutada rakkude noorenemine.
Nimelt sõltub raku normaalne toimimine DNA lugemise viise mõjutavatest nn splaissimise faktoriteks kutsutavatest molekulidest, mille tootmine aga vanusega väheneb. Oma uuringus üritasidki Lorna Harries, Matt Whiteman ja kolleegid viisi nende molekulide tootmine taastada. Selleks kasutati kõigile keemiatunnist tuttavat vesiniksulfiidi (H2S) ehk vana nimetusega väävelvesinikku.
Kuigi H2S seostub enamikule tõenäoselt pigem mädamuna haisuga, on sellel ühendil inimorganismis rohkelt vanusega seotud funktsioone. Erinevates loomuuringutes on näidatud sedagi, et vesiniksulfiidiga on võimalik leevendada mitmeid vanusega seotud vaeguseid. Soovitud tulemuste saamiseks peab aga suutma viia ühendi otse rakkude energiatarbe eest hoolitsevatesse organellidesse mitokondritesse.
Laboritingimustes üles kasvatatud inimese keharakkudes see nüüd saavutatigi ning ülipisikesed doosid vesiniksulfiidi jõudsidki mitokondritesse. Niimoodi töödeldud rakkudes tõusis splaissingu faktorite tootmine vahemikus 1,9 kuni 3,2 korda, kuigi väävliühendi täpne mõju ei ole veel selge. Seetõttu ei tasu veel ka rääkida elavates inimestes kasutatavatest ravimeetoditest. Igal juhul on astutud oluline samm vananemise peatamise suunas.